Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raasuke: kinnisvaralaen kui panga kasvumootor
?Kuigi eluasemelaenud kasvavad, kajastuvad need siiski vähem pankade tuludes. Eluasemelaenud on jõudnud hinnatasemeni, mis on võrreldavad Põhjamaadega. Samas on tehingute mahud ja efektiivsus oluliselt madalamad ja pankade tulud kukuvad,? rääkis ta. Uute laenude finantseerimine toimub jätkuvalt madalamalt kui portfelli tootlus, lisas Raasuke.
Eesti majanduskeskkond püsib soodsana ja majanduskasv on pangajuhi sõnul jätkuvalt kiire. Kui vaadelda maailma vedurmajanduseks peetud USA edu mudelit, võib väita, et nende majandusime alus on olnud tark investeerimine, ütles ta. ?USA eeskujul võib öelda, et kui 25 protsenti SKPst investeeritakse, siis võib riigi majanduses juhtuda imesid. Euroopa Liidus on praegu kolm riiki, kus investeeritakse pea 30% SKPst ? need on Eesti, Läti ja Leedu,? märkis Raasuke.
Hea investeerimiskliima näitab tema sõnul ka head riigi institutsionaalset arengut ? riigipoolne regulatsioon toimib hästi, pankasid usaldatakse, äri on eetiline ja lepingud vettpidavad. Seega võib ennustada jätkuvalt kiiret majanduskasvu, kuigi teiste riikide kogemuse põhjal võib oodata lühiajalist tagasilööki. Aga selles pole midagi katastroofilist, pigem on see loomulik areng, et kiire majandus peab hetkeks auru välja laskma. See on lühiajaline ega põhjusta negatiivseid tagajärgi, arvas Raasuke.
Pankade intressitulud kasvavad tuleval aastal laenumahtudest aeglasemalt, eraisikute intressid Raasukese sõnul ei kasva. Lisaks on Eestis eraisiku efektiivne intressimäär tänu tulumaksuvabastusele soodsam Euroopa riikidest, kus sellist skeemi pole. Uutest toodetest pööratakse Raasukese sõnul enam tähelepanu säästmisele ja investeerimisele. Teise pensionisamba on enamik soovijaist juba teinud, näha on kasvu ka kolmanda samba liitumistes. Kuigi pensionitooted kasvavad laenudest kiiremini, jäävad mahud siiski neile veel oluliselt alla, sest rahaline algbaas on tunduvalt väiksem, sõnas Hansapanga juht.
Pangandusturu ühe suurema ohuna tõi Raasuke esile selle, et endiselt oodatakse välis?okki, kuigi keegi täpselt ei tea, milles ?okk seisneb. Selle tulemusena võib aga toimuda intresside tõus ja pankade usalduse langus.
Ohtu näeb Raasuke ka tasakaalustamata hinnaarengus ? aga seda mitte niivõrd kinnisvarasektoris kui toomisfirmade tootlikkuse languses ja globaalse konkurentsi kiires sissetungis. ?Hirmutab kiirus, millega hinnad näites IT-sektoris võivad turul muutuda, sest Hiinast tuuakse sisse suur kogus kaupa, mida müüakse 30% madalamate hindadega maha. Kui Eesti tootja on aga samaväärset kaupa ladudesse kuhjanud ja tal pole võimalik seda soovitud hinnaga maha müüa, siis on oodata tema pankrotti,? rääkis Raasuke. Tema sõnul on ohtlik ka pankade võidujooks suurema turuosa pärast ja sellest tingitud ülelaenud: laene antakse inimestele, kes ei peaks seda saama. Ka pankade omavaheline konkureerimine võib põhjustada lõppkokkuvõttes nende renomee langust, leidis Raasuke. Agressiivne turundus ja üksteise laimamine tekitab tarbijas segadust ja usalduse langust. Samas on oodata turule uusi sisenejaid ja eks kõigil on suured ambitsioonid, arvab Raasuke.
Pangad pööravad tema sõnul edaspidi enam tähelepanu turuosale ja vähem kasumile ning kasumi kasvule. Rohkem võideldakse klientide pärast, nii plaanib Hansapank suurendada oma kontorite võrku, mida 1990. aastatel koomale tõmmati.