3 sisearhitekti ja 3 muuseumi

Tallinna vanalinnas Nikolai kiriku vastas keskaegses elamus asub disainibüroo Laika, Belka ja Strelka. Võib-olla on see juhuste kokkusattumus, aga kolme kosmonautkoera nime all tegutsev loominguline ühendus, mille moodustavad Tea Tammelaan, Malle Jürgenson ja Krista Lepland, on oma keskaegses miljöös paiknevas büroos valminud kujundusprojektiga andnud mitmele muuseumile isikupärase näo.

2001. aasta märtsis avati pärast remonti Tallinna Linnamuuseumi ekspositsioon, 2004. aasta märtsis Tartu Mänguasjamuuseum ja tänavu juunis Eesti Maanteemuuseum.

Nende kultuuriasutuste külastamine muudab arusaamu muuseumist ? kaasaegselt koostatud interaktiivne terviklik ja vaheldusrikas ekspositsioon on kergesti jälgitav, teemad kasvavad ruumist ruumi.

Lähteülesande, mis määrab sisu, püstitavad muuseumi teadurid, ütlevad sisearhitektid. Üldjoontes olevat kohe aru saada, millega on tegu, aga siis algab protsess, kus valikuid tehes ja rõhuasetusi otsides veeretatakse palli omavahel niikaua, kui mõlemaid osapooli rahuldav lahendus on käes.

?90ndate alguses oli mul võimalus ringi vaadata, kuidas Euroopas muuseumi kujundamine käib,? avab Tea Tammelaan edu põhjuseid.

Tegelikult ei kujuta alati muuseumgi täpselt, mida oma varakambrist välja tuua. Nad hakkavad samamoodi ?otsima?. See on vastastikune ideedevahetus, meil on väga põnev, kui nad toovad oma kogud lagedale ja räägivad neist. Kõige köitvamad on taustalood, vahel parimad inspiratsiooniallikad, kuidas konkreetset eset eksponeerida, arutleb Malle Jürgenson: ?Tänapäeval pole muuseumi kujundamine lihtsalt asjade välja panemine ja sildistamine, väljapanek peab sisenejaile esitama küsimusi ja andma vastuseid.?

Linnamuuseum tegutseb XIV sajandist pärit tüüpilises keskaegses elamus, kus on hästi säilinud mantelkorsten. Maja on kuulunud sajandeid kaupmeestele ja raehärradele. Aja jooksul on seda mitu korda ümber ehitatud.

Väljapanek ?Linn, mis kunagi valmis ei saa?, mida disainibüroo Laika, Belka ja Strelka kujundas, hõlmab linna ajalugu päris algusest kuni laulva revolutsioonini. Hakatuseks on kaartidelt näha, kuidas linna piirid on kasvanud, vanalinna ilu võib hoomata suurelt maketilt. ?Kaardid ja maketid meeldivad inimestele,? lausub Tea Tammelaan.

Pilkupüüdvale kujundusele, mannekeenidele ja originaalesemetele lisaks on nad meeleolu loomiseks helitaustu kasutanud. ?Hääled aitavad peletada muuseumidele nii omast kohmetut vaikust,? põhjendab Malle Jürgenson.

Tartu Mänguasjamuuseumi sisekujunduse ja ekspositsiooni kavandamine oli väga põnev töö. Projekteerimise alguses oli Tartu ühest vanemast säilinud mantelkorstnaga hoonest väga vähe alles. Nüüd kiidab töö tegijat ja restaureeritud puumajas võib igal sammul tajuda muuseumi ja Laika, Belka & Strelka ideaalset koostööd.

?See maja ise loob ja toetab muuseumi mõnusat õhustikku. Uut maja oleks ilmselt palju raskem kujundada,? nendib Malle Jürgenson.

Me kõik tuleme lapsepõlvest ja muuseum on igale inimesele personaalne mälupikendus, arutlevad kujundajad.

Tartu Mänguasjamuuseumi sisekujunduse ja ekspositsiooni eest pälvisid Tea Tammelaan, Malle Jürgenson ja Krista Lepland 2004. aasta Eesti Sisearhitektide Liidu ajaloolise interjööri preemia.

Järgmine muuseum, millele disainibüroo Laika, Belka & Strelka ilme andis, asub samuti ?arhitektuurilises mälestusmärgis? ? vana Võru?Tartu maantee ääres, Varbuse postijaamas, mille hoonetekompleksi kuuluvad peahoone ja tõllakuur, tall ning praegu renoveeritavad sepikoda-saun-pesuköök ja postipoiste-sadulseppade elamu. Eesti Maanteemuuseumis alustasid nad tööd kolmekesi koos, aga projekti lõpetasid Malle Jürgenson ja Krista Lepland.

Teede ajalugu on huvitav, ent kuidas seda atraktiivselt teha, kui peamisteks eksponaatideks on vanad dokumendid, kaardid ja paberid, uuemal ajal ka hoburakmed ning masinad? Muuseumi teadurid on kogunud huvitava materjali. Kujundajad on siin loonud interaktiivse muuseumi, kus külastajail on helitaustade saatel võimalik sahtleid avades, valgusstende kasutades, filme ja videoid vaadates, mõningaid eksponaate proovides ammutada teavet teedeloost ? ürgajast kuni tänapäevani.

?Maanteede ajalugu uurides oleme väga palju teada saanud asfaldist,? ütlevad sisekujundajad naerdes. Aga ka seda, kui keeruline oli vanasti reisimine. Kui palju see aega võttis, kui ohtlik see oli.

Muuseume kujundades on disainibüroo Laika, Belka ja Strelka sisearhitektid lähtunud põhimõttest, et huvitav oleks nii neil, kes ?käivad? muuseumi läbi, kui ka neil, kes vaatavad iga fotot ja loevad läbi kõik seinatekstid, klõpsutavad arvutihiirega, jäävad filme vaatama, asuvad põhjalikult eksponaate ja kroonikaid uurima.

Aga mida nad ise praegu uurivad? Astronoomiat, vastavad naised ühe korraga. Tõenäoliselt on nende järgmine muuseumiprojekt seotud tähistaeva vaatlemisega.

Autor: Tiina Kolk