Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ainult uued avastused lubavad teenida suurt marginaali

    Eestimaalane on püüdnud olla pigem väle tiiger, kes ajab taga uut ja põnevat, kui unine lõvi, kes magab 20 tundi ööpäevas ja sööb ainult siis, kui nälg väga kõvasti näpistab.
    Eestlastele meeldib innovatsioon, olla osa sellest. Tänane maailm keskendub aga säästule, vähemalt suur osa maailmast - ta on juba lihtsalt niipalju kulutanud, mida meie veel ei ole jõudnud teha. Eelkõige suured ja väga suured riigid. Mobiiliga räägib varsti pool maailma.
    Hiljuti tuli uudis selle kohta, et Motorola sai tellimuse 6 miljoni odava mobiiltelefoni (hinnaga kuni 30 dollarit ehk kuni 390 krooni tükk) tootmiseks, mis on suunatud arengumaades mobiilside turuosa tõstmiseks.
    Kui maailmas kasutab mobiiltelefoni iga neljas inimene, siis arengumaades iga kaheksas - sest telefonid on lihtsalt liiga kallid. Seda probleemi üritavadki maailma mobiilsidefirmad GSM Assotsiatsiooni kaudu üheskoos lahendada.
    Praegu on maailmas mobiiltelefoni kasutajaid umbes 1,5 miljardit inimest. Usutakse, et 2008. aastal maksab keskmine mobiiltelefon vaid 15 dollarit (196 krooni) ning mobiiltelefoni kasutab 47% maailma elanikkonnast.
    Maailmas on vähe majandusharusid, mis niivõrd kiiresti kasvavad. Kasvu tõukejõuks on innovatsioon ning uued arenevad turud - Aasia, Aafrika, Lõuna-Ameerika.
    Langenud ei ole mitte ainult kõnehinnad, vaid ka vahendid, millega kõnet pidada. Paralleele tõmmates: täpselt sama trend on aset leidnud arvutimaailmas. Sülearvutite hinnad on kukkunud viie aastaga kaks korda. Praegu maksab keskmine sülearvuti USAs tuhat dollarit ja trend on stabiilselt langev.
    Iga uus tehnoloogia on esmalt kallis, kuna ta on patenteeritud ja odavamad "koopiad" kohe turule ei jõua. Aja möödudes muutub iga tehnoloogia puhul äriks mitte maksimaalne marginaal - kuna neid, kes toodet või teenust osta suudavad, on väga vähe, vaid hiigelmaht, mis toob tulu - kõik on üliodav.
    Nii on see mobiiltelefonide ja mobiilside puhul kogu maailmas.
    Innovatsioon paneb aga asjad liikuma. Viimasel ajal on palju räägitud Aasia toodete ja teenuste pealetungist. Jaapan, mis on 3G mobiilside levikult maailma eesjooksja, on ka maailma suurim avastaja.
    Jaapanis võeti möödunud aastal 342 726 patenti, võrreldes teisel kohal oleva USA 167 183 patendi ja kolmanda koha Lõuna-Korea 71 483 patendi vastu. Uued avastused ja tehnoloogiad on need, mis võimaldavad teenida suurt marginaali. Kuid mis kõige tähtsam - nad muudavad elu mugavaks ja saavad seetõttu hinnalt kättesaadavaks, muutudes nii laiatarbekaubaks. Mugavus on edasiviiv jõud.
    Siiski on siin omad barjäärid, mistõttu alati kõik hea (ja vahel ka halb) meieni ei jõua. Euroopas juhivad mobiiltelefonide turgu Nokia mobiiltelefonid, sest Hiina mobiiltelefonide menüüd ei mõista "Euroopa keelt" ja vastupidi. Hiinlased alustavad raamatu lugemist lihtsalt tagantpoolt.
    Üks trend on aga selge. Innovatsioon stagneerub ning sünnitab uue innovatsiooni. Inimesed tahavad uut asja - maksku või palju raha. Asi muutub tavaliseks ja enam maksta ei taha. Ja nad tahavad jälle uut asja, sest tavaline asi on neid ära tüüdanud. Nii hakkab kvaliteetturu järel kasvama säästuturg ja säästuturu järel kvaliteetturg. Ükski muutus ei ole absoluutne.
    Turundusvallas on tehtud huvitav tähelepanek, et n-ö odavfirmad on reeglina kehvapoolse või väga kehva mainega (mis ei tähenda, et sellised ärid ei teeni raha).
    Meenutame siin kas või odavlennufirmasid, -hotelle või -kauplusi. Isegi kui toode on hea, tekitab valikuvõimaluse ja lisateenuste piiramine osas klientides trotsi.
    Mobiilsides on olnud areng nii kiire, et enamik firmasid on seni keskendunud kvaliteedile. 2003. aastal patenteeris LG Electronics (taas Lõuna-Korea firma) juba mobiilse televisiooni. Hind on olnud teisejärguline argument - see ei ole tarbimist oluliselt takistanud.
    Eestimaalased on seni pidanud iseenesest mõistetavaks, et tema mobiiltelefon on vastavalt võimalustele parim saadaolevaist. Sageli on piisavalt süvenemata makstud ka kõnearveid, sest kliendiks olek on näidanud justkui klubisse kuulumist.
    Lääneriikides on lähenemine ratsionaalsem. Mobiilside põhiteenus on kõne ja nüüd juba ka SMS. Kvaliteet parima hinnaga on valiku tegemisel määrava tähtsusega. Innovatsiooni hindavad ka lääne inimesed väga, kuid palju ratsionaalsemalt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: Saksa majandussurutis ei jäta Eestit puutumata
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
USA Esindajatekoda annab heakskiidu 430 miljardi dollari suurusele kulutuste plaanile
USA Kongressi Esindajatekoda hääletab reede õhtul 430 miljardi dollarit maksva minema seaduse osas, mis võitleb kliimamuutusega ning vähendab retseptiravimite hindasid, nii et Demokraatliku partei esindajad näevad seda president Joe Bideni jaoks suure poliitilise võiduna enne novembris toimuvaid Kongressi vahevalimisi, kirjutab Reuters.
USA Kongressi Esindajatekoda hääletab reede õhtul 430 miljardi dollarit maksva minema seaduse osas, mis võitleb kliimamuutusega ning vähendab retseptiravimite hindasid, nii et Demokraatliku partei esindajad näevad seda president Joe Bideni jaoks suure poliitilise võiduna enne novembris toimuvaid Kongressi vahevalimisi, kirjutab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Enne sanktsioone varuti hoogsalt Venemaa vineeri Sõda puiduvedu suurt ei raputanud
Ukraina sõja puhkemise järel räägiti Vene sanktsioonide kartuses nii vajadusest raiemahtu suurendada kui ka ladudest, mis on täis varutud odavat Vene puitu. Maksuameti statistikast kumbagi otseselt ei paista, äri käis edasi nii nagu enne sõja algust.
Ukraina sõja puhkemise järel räägiti Vene sanktsioonide kartuses nii vajadusest raiemahtu suurendada kui ka ladudest, mis on täis varutud odavat Vene puitu. Maksuameti statistikast kumbagi otseselt ei paista, äri käis edasi nii nagu enne sõja algust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.