Teeli Remmelg • 1. november 2005 kell 22:00

Omanike vara on Eestis vähe kaitstud

Ettevõtja Rein Kilk elas selle aasta jaanuaris üle pettuse endale kuuluva firma AS L.Rei juhatuse liikme Tarmo Teevälja poolt, kes müüs Kilgile kuuluva maatüki Tselluloosi kvartalis turuhinnast kordades odavamalt.

?Usaldasin seda inimest täielikult ega kontrollinud tema tegevust piisavalt. Nii ei saaks üldse midagi ära teha, kui enda poolt ametisse pandud juhatuse liikme iga pastaka ostu tuleks üle vaadata. Lähtun siiski põhimõttest, et suurem osa inimestest on ausad. Kaks juhti sajast on ehk ebaausad ja nende põhjustatud kahju ulatus sõltub paljuski sellest, kui suure piruka juurde nad pääsevad,? arvab Kilk.

Rein Kilk on ka oma endise usaldusisiku kohtusse kaevanud, kuid tema tahtlikku süü tõestamine on keeruline ja kohtutee pikkust ei oska keegi ennustada.

?Omanikku võib riisuda erinevatel viisidel, kuid seadus kaitseb neid vähe. Ka seda, et juhataja on teise firmaga maamüügi kokku mänginud, peab omanik praktiliselt igal sammul tõestama. Samal põhimõttel, nagu näiteks arvet, kus seisab, et firmale on ostetud traktor, aga poest uurimisel selgub, et tegelikult ostis juhataja endale selle arvega koju ATV, kuid arvele laskis kirjutada traktori. Või kui tuttava firmale on tehtud töid tunduvalt kallimalt kui turuhind. Kõik sõltub, kuidas suudad selle kohta tõendeid koguda,? ei usu Kilk kerget võitu.

Puskai & Partnerite juhtimiskonsultandi Peeter Puskai sõnul ei ole tema teada Eestis veel olnud juhtumit, kus kohtus on lahenduse leidnud omanike kaebus neile varalist kahju tekitanud juhatuse liikme vastu.

Puskai on ka ise nõukogu liikmena üle elanud paar olukorda, kus omanikel on tekkinud kahtlus nende poolt ametisse pandud juhataja ausas tegevuses. ?Ometi ei jõudnud need juhtumid kohtuse, vaid pigem püüti omavahel kokkuleppele jõuda kas juhatuse liikme lahkumises või kahju kompenseerimises. Siiski on rahalise kahju hüvitamine kinni suurel määral kahju tekitanud inimese eetikas. Kui juhatuse liige pole tunnistanud oma süüd ja keeldunud omalt poolt midagi hüvitamast, siis on raske ka midagi talt praktiliselt nõuda. Seadus kaitseb omanikke vähe,? kahetseb Puskai.

Paar aastat tagasi elas Puskai üle sellise juhtumi Esko Koolituse juhtimist üle võttes, kus selgus, et endine juhatus esitas vale pildi müüdava firma majanduslikust seisust. ?Uued omanikud kaalusid kahjunõude pööramist endise juhatuse liikme vastu, kuid siiski loobusid kohtusse minekust pärast juristidega konsulteerimist. Kohtus käimine oleks kujunenud väga pikaajaliseks ja aeganõudvaks protsessiks ning juhatuse tahtliku süü tõestamine keeruline. Tulemuseks oleks olnud ehk heal juhul moraalne, mitte materiaalne võit.?

Kuigi enamik juhatuse liikmete kahjutekitamise näidetest jääb Puskail viie aasta tagusesse aega, siis Esko Koolituse pankrotimenetlus algatati tänavu jaanuaris ning selle ajaga polnud olukord eriti muutunud.

Kohtus rääkinud Esko Koolituse endine juhatuse liige tundis end suhteliselt kindlalt ja käitus üleolevalt. ?Silmnähtavalt oli ta juba ette veendunud, et tema vastu nõude esitamine ei jõua kuhugi ja on juba ette surmale määratud. Ju ka tema oli enne oma juristiga konsulteerinud,? usub Puskai.

Vandeadvokaat Paul Varul tunnistab, et piir tahtliku ja tahtmatu kahju tekitamise vahel on habras. Pankroti puhul automaatselt kellegi vara kallale ei minda. ?Maksejõuetuse põhjused tuleb läbi vaadata ja tõestada, et juhatuse liige on tahtlikult teinud juhtimisvea. Juhtimisviga võib olla näiteks liigne riskide võtmine. Kohtulahendi leidnud juhtum on seotud just suure laenu andmisega liiga riskantsetel tingimustel. Laenati firma raha suure protsendi eest, kuid ilma tagatiseta. Selle sai aga määratleda kui kahjuliku lepinguna, sest selgelt oli liiga palju riskitud suure summa ettevõtte rahaga.?

Juht võib firmale kahju tekitada ka liiga suure laenu võtmisel ? näiteks tahetakse laiendada tootmist, kuid pole eelnevalt arvestatud korralikult rahavoogusid ja laenu tagasimaksete suurust. Sellega on tekitatud endale üle jõu käivaid rahalisi kohustusi.

?Kohtupraktikat on kahjuks praegu Eestis veel vähe, sest üha aktuaalsemaks on saanud tõendamine, mis selliste juhtumiste juures võib kujuneda väga keeruliseks,? tunnistab Varul.

Üsna raske on ju öelda, kas riski võtmine oli põhjendatud või mitte. Risk kuulub äri juure ja ilma riski võtmata ei saa teenida ka suurt raha. Kui juht kardab vastutust ega julge riski võtta, siis ei ole tema tööl ka tulemust. Samas tuleb siiski jälgida, kuivõrd võetud risk on õigustatud.

Näiteks kui ostetakse suurem kogus toorainet ja maa­ilmaturul hinnad langevad, siis on raske otsustada, kas otsuse teinud juht oli süüdi. ?Sellise juhtumiga on raske kohtusse minna, sest midagi tõestada on raske,? väidab Varul.

Ka alustava ettevõtte puhul on raske süüdistada juhti siis, kui algne äriplaan läks lihtsalt vett vedama. Tavaliselt pole alustaval ettevõttel raha ja juhatuse liikme isikliku vara kallale minekuks tuleks tõestada, et ta tegi tahtlikult kahjuliku tehingu.

Varuli arvates tuleks prak­ti­kas vahet teha alles alustava väikeettevõtte ja juba aastaid tegutsenud suur­firma vahel, kus juhatuse roll on selgelt suurem.

Hetkel kuum