- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jalgpalli rahaasjad meenutavad 90ndate alguse äristiili
Äripäeva hinnangul näitab Eesti Jalgpalliliidus puhkenud tüli Aivar Pohlaku ja Indrek Kanniku toetajate vahel, et selle populaarse spordiala rahastamine toimub 90ndate aastate alguse äristiilis, kus ettevõtte omanikud ja juhid ajavad sassi enda ja firma rahakotid.
Sõnasõja plussiks on see, et võib-olla nüüd suudetakse jalgpalliliidus rahaasjad korda teha ja avalikkus ning meedia julgeb populaarsete spordifunktsionääride suhtes olla ka kriitiline. Seni oli jalgpalliliit ja selle liidu tegevust kureeriv Aivar Pohlak nagu püha lehm, kelle finantstegevust ei juletud arvustada.
Näiteks on erinevad erakonnad proovinud jalgpallisõpradele meelejärgi olla. Katseid Lilleküla jalgpallistaadioni ehituse rahastamisse selgust saada saatsid sotsiaaldemokraatide ja Isamaaliidu vastuaktsioonid. Res Publica üritas populaarsust võita riigi raha abil Pohlaku tegevust toetades.
Riigi ja Pohlaku ühisfirma loomist on hästi kirjeldanud Äripäeva ajakirjanik Peeter Raidla oma kolumnis ?Aivar Pohlak teeb valitsusele pisuhända? (vt ÄP 17.06.2004). Praeguse Res Publica juhi ja tollase rahandusministri Taavi Veskimägi soov maksumaksja rahaga Pohlakut turgutada oli juba seetõttu taunimisväärne, et Pohlak peitis jalgpalliärist teenitud tulu maksuvabasse firmasse ja hiilis nii lihtsalt maksude maksmisest kõrvale.
Poliitikud ja ka meedia ei ole julenud Pohlakut torkida. Mees reageeris kriitikale alati väga valuliselt. Kõik, kes üritasid tema rahaasjadesse selgust tuua, said külge jalgpallivaenlase sildi. Sellele stiilile on Pohlak jäänud truuks ka praeguses konfliktis. Pohlak kasutab klassikalisi demagoogia võtteid. Eile saatis ta meediakanalitele pressiteate, kus jalgpalliliidu rahaasjade selgitamise asemel süüdistab enda oponente erinevates pahategudes.
Pohlaku autoritaarsus on üks puhkenud konflikti põhjuseid. Ta ei kannata, et tema mõju jalgpalliliidu juhtimisel väheneb. Pohlaku motiiv on mõistetav, sest mõju vähenemine tähendab rahalist lööki. Praegu sai Pohlak kasutada jalgpalliliidu raha enda klubide likviidsusprobleemide leevendamiseks. Selle kohta ilmus ülevaade laupäevases SL Õhtulehes. Ilmneb, et jalgpalliliit on viimase pooleteise aasta jooksul laenanud Pohlaku FC Florale kokku ligi 5 miljonit krooni, aga saanud tagasi miljon vähem. Kanniku väitel on laenu andmisel rikutud liidu põhikirja.
Muidugi ei ole jalgpalliliidus toimuvate jamade põhjuseks Pohlak üksi. Kaasvastutajad on ka temaga tülli pööranud Indrek Kannik, Eiki Nestor jt, kes olid Pohlaku hüpiknukkudeks ja lasid Pohlakul teha seda, mida ta tahtis. Nüüd on neil raske selga sirgu lüüa.
Konflikti kohta kehtib ütlus: ?pada sõimab katelt?. Euroopa jalgpallielu juhtiv UEFA süüdistab Pohlaku vastasleeris olevat Mart Tarmakut komandeeringurahade petmises. See juhtum on tülgastav ja näitab jalgpalliliidu juhtide arusaamu eetikast. Et juhtumiga tegeleb UEFA, siis ei saa süüdistada Pohlakut kättemaksus.
Rahvuskoondis on välistreenerite abil teinud arenguhüppe. Nüüd võiks sama juhtuda alaliiduga. Liidule tuleb juht palgata välismaalt ja mida kaugemale õnnestub Pohlak jalgpallielu juhtimisest saata, seda parem, sest temast on saanud arengu suurim pidur.
Autor: ÄP
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele