Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jalgpalli rahaasjad meenutavad 90ndate alguse äristiili
Äripäeva hinnangul näitab Eesti Jalgpalliliidus puhkenud tüli Aivar Pohlaku ja Indrek Kanniku toetajate vahel, et selle populaarse spordiala rahastamine toimub 90ndate aastate alguse äristiilis, kus ettevõtte omanikud ja juhid ajavad sassi enda ja firma rahakotid.
Sõnasõja plussiks on see, et võib-olla nüüd suudetakse jalgpalliliidus rahaasjad korda teha ja avalikkus ning meedia julgeb populaarsete spordifunktsionääride suhtes olla ka kriitiline. Seni oli jalgpalliliit ja selle liidu tegevust kureeriv Aivar Pohlak nagu püha lehm, kelle finantstegevust ei juletud arvustada.
Näiteks on erinevad erakonnad proovinud jalgpallisõpradele meelejärgi olla. Katseid Lilleküla jalgpallistaadioni ehituse rahastamisse selgust saada saatsid sotsiaaldemokraatide ja Isamaaliidu vastuaktsioonid. Res Publica üritas populaarsust võita riigi raha abil Pohlaku tegevust toetades.
Riigi ja Pohlaku ühisfirma loomist on hästi kirjeldanud Äripäeva ajakirjanik Peeter Raidla oma kolumnis ?Aivar Pohlak teeb valitsusele pisuhända? (vt ÄP 17.06.2004). Praeguse Res Publica juhi ja tollase rahandusministri Taavi Veskimägi soov maksumaksja rahaga Pohlakut turgutada oli juba seetõttu taunimisväärne, et Pohlak peitis jalgpalliärist teenitud tulu maksuvabasse firmasse ja hiilis nii lihtsalt maksude maksmisest kõrvale.
Poliitikud ja ka meedia ei ole julenud Pohlakut torkida. Mees reageeris kriitikale alati väga valuliselt. Kõik, kes üritasid tema rahaasjadesse selgust tuua, said külge jalgpallivaenlase sildi. Sellele stiilile on Pohlak jäänud truuks ka praeguses konfliktis. Pohlak kasutab klassikalisi demagoogia võtteid. Eile saatis ta meediakanalitele pressiteate, kus jalgpalliliidu rahaasjade selgitamise asemel süüdistab enda oponente erinevates pahategudes.
Pohlaku autoritaarsus on üks puhkenud konflikti põhjuseid. Ta ei kannata, et tema mõju jalgpalliliidu juhtimisel väheneb. Pohlaku motiiv on mõistetav, sest mõju vähenemine tähendab rahalist lööki. Praegu sai Pohlak kasutada jalgpalliliidu raha enda klubide likviidsusprobleemide leevendamiseks. Selle kohta ilmus ülevaade laupäevases SL Õhtulehes. Ilmneb, et jalgpalliliit on viimase pooleteise aasta jooksul laenanud Pohlaku FC Florale kokku ligi 5 miljonit krooni, aga saanud tagasi miljon vähem. Kanniku väitel on laenu andmisel rikutud liidu põhikirja.
Muidugi ei ole jalgpalliliidus toimuvate jamade põhjuseks Pohlak üksi. Kaasvastutajad on ka temaga tülli pööranud Indrek Kannik, Eiki Nestor jt, kes olid Pohlaku hüpiknukkudeks ja lasid Pohlakul teha seda, mida ta tahtis. Nüüd on neil raske selga sirgu lüüa.
Konflikti kohta kehtib ütlus: ?pada sõimab katelt?. Euroopa jalgpallielu juhtiv UEFA süüdistab Pohlaku vastasleeris olevat Mart Tarmakut komandeeringurahade petmises. See juhtum on tülgastav ja näitab jalgpalliliidu juhtide arusaamu eetikast. Et juhtumiga tegeleb UEFA, siis ei saa süüdistada Pohlakut kättemaksus.
Rahvuskoondis on välistreenerite abil teinud arenguhüppe. Nüüd võiks sama juhtuda alaliiduga. Liidule tuleb juht palgata välismaalt ja mida kaugemale õnnestub Pohlak jalgpallielu juhtimisest saata, seda parem, sest temast on saanud arengu suurim pidur.
Autor: ÄP