• OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
Riigi maksupoliitika pole pelgalt valemite ja skeemide kogum. Maksupoliitikas peitub alati laiem sõnum, selle eetiline sisu. Traagiliselt meie seast lahkunud sportlaste laste toetamisega seoses on Sportlaste Ühenduse liikmeile jäänud mulje, et abistamine on tegevus, mida tuleb teha pimeduse varjus, keerdkäike kasutades.
Kui väljendame avalikult nõutust selle üle, et riik küsib abivajajaile suunatavalt rahalt kõiki makse, soovitavad maksuasjatundjad: palgake normaalne raamatupidaja, sooritage igakuiseid väljamakseid elatusmiinimumi piires, vormistage stipendiume, kuulutage välja konkurss, seades eelduseks, et stipendiaadi isa peab olema hukkunud sportlane jne.
Kas ei tundu see küüniline? Miks peab riik kohtlema maksustamisel võrdselt õnnelikku vanematega last ja orbu? Miks peab riik taotlema tulumaksu oksjonilt, kus tulu saaja on selgelt määratletud ja kõigile teada? Me justkui kardame maksupettusi, ei usalda iseend? Kas pole veelgi küünilisem!?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele