Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksupoliitika ei soosi heategevust

    Riigi maksupoliitika pole pelgalt valemite ja skeemide kogum. Maksupoliitikas peitub alati laiem sõnum, selle eetiline sisu. Traagiliselt meie seast lahkunud sportlaste laste toetamisega seoses on Sportlaste Ühenduse liikmeile jäänud mulje, et abistamine on tegevus, mida tuleb teha pimeduse varjus, keerdkäike kasutades.
    Kui väljendame avalikult nõutust selle üle, et riik küsib abivajajaile suunatavalt rahalt kõiki makse, soovitavad maksuasjatundjad: palgake normaalne raamatupidaja, sooritage igakuiseid väljamakseid elatusmiinimumi piires, vormistage stipendiume, kuulutage välja konkurss, seades eelduseks, et stipendiaadi isa peab olema hukkunud sportlane jne.
    Kas ei tundu see küüniline? Miks peab riik kohtlema maksustamisel võrdselt õnnelikku vanematega last ja orbu? Miks peab riik taotlema tulumaksu oksjonilt, kus tulu saaja on selgelt määratletud ja kõigile teada? Me justkui kardame maksupettusi, ei usalda iseend? Kas pole veelgi küünilisem!?
    Miks me ei võiks kasutada õiglast ja läbipaistvat süsteemi, mis määratleb annetuste maksuvabastuse näiteks ühe aasta Eesti keskmise palga suuruses summas. Heategevusliku oksjoni korraldaja ja toetuste saajad võib vajadusel ka eelnevalt maksuametis registreerida. Ja ongi probleem lahendatud.
    Sportlased, oksjoni korraldajad peavad endiste kolleegide laste aitamisel peamiseks seda, et nende elu poleks ka ainelises mõttes halvem, võrreldes olukorraga, kus nende spordikuulsusest isa oleks elus. Loodame, et meie tegemistest saavad innustust teiste valdkondade esindajad, kõik, kel süda õiges kohas ja soov kaaslaste eest seista. Miks siis riik soovib kaudselt karistada initsiatiivi ja maksustada seda lisa, mis peaks veidikenegi leevendama ühe vanema puudumist, aitama kaasa lapse võrdsele kohtlemisele ühiskonnas tervikuna, eriti aga eakaaslaste hulgas? Eestis on paraku kombeks kaagutada võrdse kohtlemise printsiibist maksustamisel. See seab esikohale numbri ja tõrjub inimest, tema keha ja hinge.
    Ma küsin vastu: miks pole riik suutnud tänaseni tabada lapse isa tapnud kurjategijat või mõelda välja turvamehhanismi orvuks jäänud lapsele? Näiteks maksta võrdseid võimalusi tagavat toitjakaotuspensioni ning tegeleda riigi tasandil kulutuste kogusumma väljanõudmisega kurjategijatelt. Pole ju laps süüdi selles, et riik ei suuda tagada turvalisust teedel või piirata kuritegevust tänavatel.
    Vabatahtlik sektor teeb täna ära selle töö, mida riik kas ei suuda või ei taha teha. Veelgi enam ? meie riik ei ole selleks ka ideoloogiliselt küps. Palju lihtsam on piirata vabatahtlikke algatusi, seada bürokraatlikke lõkse, koormata täiendavalt inimesi, kes teevad tööd tasuta, heast tahtest ja südamest.
    Sportlaste ühendus on korraldanud heategevuslikku kunstioksjonit kuus aastat, maksnud annetustelt ka tulumaksu ja välistanud seejuures igasuguse maksuslaalomi. Meile öeldakse: lollid ja naiivsed sportlased! Mina väidan, et ainult nii saab Eesti paremaks, õiglasemaks, solidaarsemaks. Kuidas saab muidu uskuda ja järgida riigi eksistentsile olulisi üleskutseid, tegutseda koos, hoolida kaaskodanikest, kui riik ise oma kodanikega solidaarne pole. Nendega, kes ei kavatse petta ja soovivad elada sirge seljaga. See ongi tõeline fair play.
    Just seepärast esitasin parlamendile arutamiseks ka tulumaksuseaduse muudatuse vabatahtlike annetuste maksuvabastuse kohta. Usun, et võimalik on ka teistmoodi. Et inimene pole mitte riigi, vaid riik inimese jaoks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Ühendriikide inflatsioon näitas juulis taandumise märke
Ameerika Ühendriikide tarbijahinnaindeks tõusis juulis 8,5% võrreldes mullusega, mis on vähem kui inflatsioon kuu varem ning ka vähem kui analüütikud prognoosisid.
Ameerika Ühendriikide tarbijahinnaindeks tõusis juulis 8,5% võrreldes mullusega, mis on vähem kui inflatsioon kuu varem ning ka vähem kui analüütikud prognoosisid.
Reaalajas börsiinfo
Konkurentsiameti uus juht: kinomonopol? Jah, see paistab JOKK
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Erametsakeskus: paberi- ja küttepuidu hinnad on uskumatult kõrged
Ebanormaalselt kõrged okaspuupalkide hinnad saavutasid oma tipu aprillis, püsisid mais ja hakkasid juunis langema. Ülejäänud sortimentide hinnad on aga jätkanud küllalt kiiret kasvamist.
Ebanormaalselt kõrged okaspuupalkide hinnad saavutasid oma tipu aprillis, püsisid mais ja hakkasid juunis langema. Ülejäänud sortimentide hinnad on aga jätkanud küllalt kiiret kasvamist.
Läti saab Rail Balticule sõjalise liikuvuse raha
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.