Ei graafikud ega ka aruanded anna lõplikku tõde

Kas teha otsuseid aktsiagraafikust tulevikku välja lugeda püüdes või prognoosida edasisi arenguid pigem ettevõtte majandusaruannete põhjal? Viimane (fundamentaalne analüüs) aitab aktsiaid valida, tehniline analüüs (aktsia ajalugu) aga tehingute tegemiseks n-ö õiget aega valida. Üks ei välista teist, kuid mõlemal on ka puudusi.

Fundamentaalanalüüsi eesmärgiks on hinnata ettevõtte/aktsia väärtust. Selleks kasutatakse ettevõtte varasemate aastate bilansse, kasumi- ja rahavoogude aruandeid. Seejärel prognoositakse, kui kiiresti ettevõte kasvab ning koostatakse majandustulemuste prognoositabelid. Seejärel tehakse tavaliselt rahavoogudepõhine analüüs ja leitakse aktsiale hinnasiht või õiglane väärtus. Kui aktsia väärtus on hinnast kõrgem, soovitatakse tavaliselt aktsiat osta, kui madalam, siis müüa. Samuti vaadatakse ettevõtte/aktsia suhtarve ning võrreldakse neid teiste samas sektoris/riigis tegutsevate ettevõtete/aktsiatega.

Tehniline analüüs tegeleb aktsia ajaloo vaatamisega: eesmärgiks prognoosida tulevase liikumise suunda ja ulatust. Selleks joonistatakse aegridadest graafikud. Graafikutele lisatakse kõikvõimalikke aktsia hinnal või kaubeldud kogusel põhinevaid indikaatoreid, nagu näiteks aktsia libisevad keskmised. Samuti vaadatakse graafikutel tuntud mustreid, mille kordumisel prognoositakse selle järelmõju.

Kuigi mõlemad analüüsimeetodid võivad anda abi, ei tasu neid võtta kui kindlaid tuleviku ettekuulutajaid. Fundamentaalanalüüsi puhul võib näiteks analüütik ettevõtte kasvu üle- või alahinnata. Samuti võib ettevõtte juhtkond eksida või eksitada ettevõtte kasvu prognoosimisel, kui sellist infot üldse analüütikutega jagatakse. Tulemuseks oleks hoopis teistsugune aktsia väärtus ja võib-olla ka soovitus. Samuti võivad ettevõtte majandusaruanded olla vigased. Vahepeal võib toimuda olulisi sündmusi näiteks ettevõtte kinnisvara müük või mõne teise ettevõtte ülevõtmine, rääkimata pisematest suure pildi sogajatest. Ebaõnnestunud aktsiavaliku vältimiseks kasutatakse riskide hajutamist. Selleks ostetakse portfelli ühe ettevõtet aktsia asemel mitme ettevõtte aktsiaid või paigutatakse raha eri fondidesse. Nii ei juhtu ühest kehvast valikust veel suurt kahju, kui just aktsiaturge krahh ei taba.

Katse parimat aktsiat fundamentaalse analüüsi abil leida paistab lootusetuna. Nobeli preemia laureaat Merton Miller on öelnud, et kui 10 000 inimest vaatab aktsiaid, püüdes leita võitjat, siis juba puhtalt juhuse tõttu saab üks 10 000st sellega hakkama. Täpselt sedasi käivadki asjad börsil.

"See on muutuv mäng, kus inimesed arvavad, et nad teevad midagi otstarbekat," ütles Merton Miller PBS Nova Specialile. "Tegelikult nad seda ei tee."

Tehnilise analüüsi puhul on väga reaalne aktsiagraafiku põhjal aktsia tulevase suuna muutusel eksida. Selle vältimiseks on soovitatav kasutada kahjumit piiravat tehingukorraldust. See abinõu peaks suurema kahju ära hoidma. Muidugi jääb sel juhul oht, et väikene teises suunas liikumine võib sundida aktsiast loobuma, kuigi aktsia võib pikemas perspektiivis jätkata tõusu.

Warren Buffetti õpetaja, legendaarne investor Benjamin Graham kirjutas 1934. aastal oma raamatus "Security Analysis" fundamentaalse analüüsi poolt: "Kui ma olen 60 aastaga Wall Streetil midagi täheldanud, on selleks see, et inimestel ei õnnestu aktsiaturul toimuvat graafikute alusel prognoosida."

Ükskõik, milline on lähenemine, on soovitatav harjutada end mõttega, et turu vastu ei maksa sõdida. See tähendab, et kui oodatakse aktsia hinna tõusu ja aktsia hind hoopis langeb, ei maksa arvata, et turg eksib - turul on alati õigus. Mida lühemaks ajaks raha paigutatakse, seda rohkem tasuks pöörata tähelepanu tehnilisele analüüsile.