Arengufond ähvardab EASi peegelduseks muutuda

Selle seaduseelnõu eellugu oli aga pikk - ta oli ette valmistatud Eesti Panga juures tegutsenud Strateegiliste Algatuste Keskuse poolt ja temas oli sees suur osa Soome SITRA kogemusest. Isamaaliit tegi olemasolevasse eelnõusse mõned kohendused ja andis sellele lihtsalt kiirema käigu.

Formaalselt on valitsus üle võtnud Isamaaliidu seisukoha, et Arengufond peaks olema avalik-õiguslik isik.

Valitsuse eelnõu puuduseks on aga see, et fondi juhtimine on jäetud otsesesse sõltuvusse valitsusest ja tema koalitsioonist. Arengufondi kõrgeimal organil - nõukogul - on olulised funktsioonid ja seetõttu võrdleksin ma kaht erinevat seaduse varianti. Isamaaliidu eelnõus kuulunuks nõukokku: Riigikogu esimees; Riigikogu majanduskomisjoni esimees; Tartu Ülikooli rektor; Tallinna Tehnikaülikooli rektor; Eesti Panga president. Oma ametikoha järgi nõukokku kuuluvad liikmed valinuks nõukogusse lisaks kolm ettevõtluse ja üldsuse esindajat. Valitsuse praeguse variandi järgi kuuluksid nõukokku: rahandusminister; majandus- ja kommunikatsiooniminister; haridus- ja teadusminister; avalik-õiguslike ülikoolide rektorite nõukogu poolt valitud isik; kolm liiget kinnitab Riigikogu majanduskomisjoni ettepanekul.

Ilmne on, et need kaks varianti on suuresti erinevad. Valitsuse variant tähendab ainult üht kindlalt sõltumatut liiget. Seal ei ole isegi Eesti Panga presidenti, mis Arengufondi üldist ideoloogiat ja selle saamislugu arvestades oleks vägagi loogiline.

Olen kindel, et Arengufondi, kui kogu avalikkust innovatsioonile innustava organisatsiooni usaldusväärsusele tuleb kasuks autoriteetsete institutsioonide esindajate nimetamine nõukokku, mis välistaks poliitilise suva.

Isamaaliidu eelnõus oleks põhikapital moodustunud fondi paigutatud Eesti Telekomi riigi käes olev osalus. Valitsuse variandis puutumatut põhikapitali üldse polegi.

Fond moodustataks eelarverahast - 500 miljonit viieks aastaks. See ei pruugi olla piisav, sest seniseid arvestusi arvesse võttes oleks selleks perioodiks tarvis 800 miljonit.

Kavandatava fondi raha juurdeimemise võime on kaheldav. Vähemalt praegusel kujul paistab, et peamine fondi täitmise roll jääb ikka riigieelarvele. Sõltumine riigieelarvelistest eraldistest tähendab aga kindlasti ka sõltuvust otsustest. Nii saamegi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kõrvale ühe suhteliselt sarnase fondi. Arvestades, et ükski projekt ei saaks taotleda fondist aastate lõikes kokku üle 25 miljoni krooni, võib juhtuda, et mõnigi uudne atraktiivne idee libiseb Eestist teiste tegijate kätte.