Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põlevkivienergeetika kaitseks

    Elektripardliga habet ajades võib lasta mõtte uitama ja küsida, miks ma lasen 86% geoloogilisest energiast kaduma ega nühi lõuga põlevkivitükikesega. On ju mõlemad energiakandurid.
    See hüperbool pidi juhtima mõtted energiakanduritele, mille eest me kogu aeg maksame. Need energiakandurid on elekter, bensiin, diislikütus, gaas, kaugküte ja mitmed teised. Makstes energiakanduri eest, maksame tegelikult energia eest.
    Võtame ühikuks kilovatt-tunni (kWh). Kodutarbija maksab elektris peituva energia eest 1,2604 krooni (www.energia.ee/et/tasubteada). Kaevandused müüvad elektrijaamadele põlevkivi kui energiakandurit hinnaga 0,05 kr/kWh. Hinnaerinevus on 25kordne. Turumajanduses iseloomustab hind kvaliteeti. Järelikult elektri kui energiakanduri kvaliteet on meie jaoks 25 korda kõrgem kui põlevkivil. Ja vastupidi - põlevkivi on äärmiselt madala kvaliteediga energiakandur.
    Mitmeastmelise tehnoloogilise protsessi käigus saame halvast energiakandurist kõrge tarbimisväärtusega elektri. Piltlikult - koorime geoloogiliselt energialt saasta ja saadame puhtad elektronid seinakontakti. Osa energiat jääb saastaga maha. Suure kao tõttu jõuab praegu tarbijani 14% potentsiaalsest maapõues peituvast energiast. Seda pannakse pahaks. Miks ja kuhu kaob põlevkivi energia? Keskmiselt 40% põlevkivi potentsiaalsest energiast jääb kaevandamisel väljamata.
    Kui arvutaksime põlevkivienergeetika kasuteguri ainult kaevanduste toodangu suhtes, saaksime 24%. See on madalam kui gaasi- ja õliküttel töötavatel elektrijaamadel. Sest gaas ja õli on palju kõrgema kvaliteediga energiakandurid, nende energia hind on kuus-seitse korda kõrgem kui põlevkivil. Kuid kõrge kasuteguri tagavad nad ainult seni, kuni pole arvesse võetud gaasi ja nafta kadu ammutamisel. Nende võõramaiste kütuste puhul jääb maapõues kättesaamatuks või põletatakse puuraugu kohal üle 50% ressursist. Niipea, kui lülitame ahelasse väljamiskaod, näeme, et põlevkivienergeetika brutokasutegur ei ole madalam kui teisi taastumatuid maapõueressursse kasutavatel elektrijaamadel. Ainus, mida põlevkivienergeetika kriitikud saavad öelda, on, et õli ja gaasi kadu on võõras mure.
    Brutokasuteguri arvutamine viib ka teistele huvitavatele tulemustele. Näiteks põlevkivi utmisseadmete energeetiline kasutegur on kõrgem kui elektrijaamal. Elektri tootmisega võrreldes on väiksem ka õli tehnoloogiline kadu (omatarve) ja kadu transpordil (elektril liinikadu). Mis tähendab, et õli tootmise brutokasutegur ulatub 30 protsendini.
    Põlevkiviõli pole lõpptarbija jaoks parim energiakandur, temal on teised head omadused. Kui põlevkivielektrit saab juhtida vaid sinna, kuhu juhtmed viivad, siis õli saab vedada kõikjale, kuhu laevad lähevad. Seega - õlil on ekspordipotentsiaali. Teiseks, õli võimaldab hajutada soojuse ja elektri koostootmise üle maa. Mis on tunduvalt mõistlikum, kui koondada asumid Narva elektrijaamade juurde. Nonsensini jõuame, kui üritame arvutada tuuleenergeetika brutokasutegurit. Eelpool esitatud metoodika kohaselt on potentsiaalse energia kadu kogu see õhk, mis tiivikust mööda puhub. Ja arvutus annaks brutokasuteguriks nulli.
    Minu eesmärgiks pole väidelda uue energeetika vastu, olgu see vesiniku-, termotuuma- või päikeseenergeetika. Kõik nad on head. Seni, kuni me ei tea nendega seonduvaid ohtusid sama hästi kui põlevkivi- ja tuumaenergeetikal.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.