Tööinspektsiooni teatel sai tööülesannete täitmisel mullu surma 24 töötajat, ehk oluliselt vähem, kui viimase kümne aasta jooksul tavaks muutunud.
Tööinspektsiooni peadirektor Priit Siitani sõnul annab töösurmade tuntav vähenemine tunnistust sellest tööst, mida on ettevõtetes tehtud töökeskkonna ohutumaks muutmisel. Ehituses vähenes mullu töösurmade arv eelnenud aastaga võrreldes viis korda ja arvatavasti aitas sellele kaasa ka meie korraldatud ehitusohutuse kampaania.
2004. aastal juhtus 34 surmaga lõppenud tööõnnetust, seega vähenes töösurmade arv aastaga ligi kolmandiku, 29%, võrra.
Varasemad kümme aastat on igaüks kaasa toonud suurema arvu töösurmasid kui mullu, ligilähedane oli vaid 2000. aasta (26 töösurma).
Tööinspektsiooni teavitati eelmisel aastal kokku 38st surmaga lõppenud õnnetusest, kuid õnnetuste asjaolude väljaselgitamisel ilmnes, et 14 neist ei olnud tööõnnetused, sest need toimusid faktilises töösuhtes mitteolevate isikutega, töövõtulepingu alusel töötavate isikutega, füüsilisest isikust ettevõtjatega, infarkti või mõne muu äkilise terviserikke tagajärjel, mis ei olnud põhjustatud tööst.
13 õnnetust toimusid tööinspektsiooni järelevalve valdkonnas, 9 õnnetust politsei järelevalve valdkonnas (neist 7 liiklusõnnetust, 1 lõhkekeha plahvatuse tagajärjel ja 1 vägivalla tagajärjel), 2 õnnetust Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni järelevalve valdkonnas (1 elektrilöögi tagajärjel ja 1 surveseadme kasutamisel).
Töötervishoiu ja tööohutusnõuete rikkumise tõttu said töötajad surma järgmiselt: seitse õnnetust juhtus kukkuva eseme alla jäämisel, neli õnnetust kukkumisel, üks õnnetus masinate ja seadmete käitlemisel ja üks liikurmasinaga töötamisel.
Tagasi Äripäeva esilehele