Eesti maksukuritegudes annavad järjest enam tooni «projektikurjategijad», kes asutavad firmasid ainsa eesmärgiga esitada fiktiivseid arveid.
Skeem, mille abil maksudest kõrvale hiilitakse ja majandusolukorda maksuametile tegelikust nukramana näidatakse, on iseenesest lihtne. Maksude optimeerimiseks luuakse firma, kes hakkab huvilistele väljastama arveid tööde ja teenuste eest, mida reaalselt osutatud ei ole, kirjutab Postimees.
Selle eest makstud rahast võtab arve väljastaja vahendajate kaudu oma teenustasu ning ülejäänu rändab maksjale juba sularahas tagasi.
Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juhi Enriko Aava sõnul soosivad firmade kiiret avamist ja lühiajalist kasutamist seadused. Skeemid, mida maksude optimeerimiseks kasutatakse, on Aava sõnul muutunud keerulisemaks, sest ka maksuametnikel on lisandunud oskusi ning skeemide taga olevate inimesteni jõutakse sagedamini.
Libaarvete trükkimisega tegelenud gruppe avastati möödunud aastal kümme ning nende teenuseid kasutasid sajad ettevõtted. Aava sõnul uuritud maksupettuste arv iseenesest mullu vähenes, kuid avastatud juhtumite taga oli varasemast rohkem inimesi ning seeläbi oli ka nende tegevuse ulatus märksa laiem.
Kohtusse saadeti eelmisel aastal kokku 31 maksupettustega seotud juhtumit, millega tekitati kahju enam kui 128 miljoni krooni ulatuses. Samas möönab maksuamet, et tegemist on vaid osaga kõigist kuritegudest ning nii mõndagi jääb uurijatel leidmata.
Seotud lood
Kuld on eraisiku jaoks üks lihtsamaid ja kergemini arusaadavamaid viise investeerimiseks. Füüsilise kulla ostmine ja müümine ei nõua erilisi eelteadmisi ning investeerimisalast kogemust. Piisab teatud põhitõdede mõistmisest ning nende järgimisest.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele