BRS lõi valitsuse peale käega

Majandusminister Edgar Savisaar teatas seepeale, et Jüri Käo on midagi segamini ajanud. "Mitte meie ei soovinud ilmtingimata raudteed osta, vaid BRS soovis seda müüa ja käis meile raudteeaktsiaid pakkumas. Meie astusime läbirääkimistesse BRSi ettepanekul, mitte vastupidi," ütles ta.

"Ma ei usu, et läbirääkimised erainvestoritega kujunevad BRSi jaoks kergemaks kui valitsusega, kui nad jätkavad sama hinna küsimist, mis meie silmis on üle pakutud," lausus Savisaar.

"Seniste läbirääkimiste tulemusi valitsuse kabinetiistung ka arutas ja võttis vastu täiesti sisulise otsuse - Eesti riik soovib selle omanike poolt müüki pandud raudtee tagasi osta, kuid loomulikult ei tee me seda mis tahes hinnaga ja mistahes tingimustel. Valitsus leidis, et raudtee aktsiate eest küsib BRS liiga palju," rääkis majandusminister.

Esmaspäevasel kabinetiistungil toetas valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohti ASi Eesti Raudtee enamusaktsiate taasriigistamise suhtes.

Peaminister Andrus Ansip kommenteeris, et Eesti Raudtee 66% osaluse ostuotsuse langetamisel on siiski peamine argument hind.

"Kui hind on soodne, siis riik ostab aktsiad, kui ei ole majanduslikult soodne, siis ei osta. Aktsiate müügi inistsiatiiv on selgelt müüja poolel ning lõplik otsus selgub pärast hinnaläbirääkimiste tulemuste selgumist," lisas peaminister Ansip.

Savisaar väljendas pahameelt selle üle, et BRS kasutab hinnapressingut. "BRSi omanikud on raudteelt juba küllalt teeninud ja selle ostu juba tasa teinud. Pole õige maksumaksjalt viimast koorida. Hind peab olema õige ja õiglane," ütles ta.

Savisaar rõhutas, et ministeeriumiga on pidanud kõnelusi mitmed firmad, kes on huvitatud BRSi aktsiate ostmisest.

Valitsus tegi ministeeriumile ülesandeks jätkata läbirääkimisi ASi Eesti Raudtee enamusaktsiate riigile tagasiostmiseks, võttes aluseks ministeeriumis tehtud hinnaanalüüsi, kuid tõenäoliselt vaadatakse nüüd üle nii pakutud hind kui ka motivatsioon raudtee osta.

Praegune hinnaanalüüs nägi ette aktsiate ostmise 2,1-2,2 miljardi krooni eest. Valitsus ei pidanud õigeks ega õiglaseks BRSi pakutud hinda 2,5-2,6 miljardit krooni.