- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5000,84%7 714,41
- DOW 300,38%51 881,47
- Nasdaq 1,37%26 886,91
- FTSE 1000,68%10 731,66
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,24
- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5000,84%7 714,41
- DOW 300,38%51 881,47
- Nasdaq 1,37%26 886,91
- FTSE 1000,68%10 731,66
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Muuga: importkonteinerite rohkus sadamas aeglustab tööd
Vedajate sõnul on paljud autojuhid ka töökohta vahetanud, kuna kunagi ei ole teada, kas ooteajaks on pool või seitse tundi. Lõppkokkuvõttes kannatab kõige enam klient, kes kaupa saadab või seda ootab.
Muuga konteinerterminali kommertsdirektori Igor Zimini sõnul oli autode terminalis viibimise aeg eelmisel aastal keskmiselt 94 minutit. Tänavu jaanuaris oli see näitaja 97 minutit.
"Aja sisse on arvestatud kõik operatsioonid, nii need, mis on seotud konteineri vahetu väljastamisega laaduri poolt, kui ka kõik toimingud, mis on seotud autode ja kauba vormistamisega, tollivormistuse ning ohutusnõuetega seonduvad operatsioonid," sõnas Zimin.
Zimini sõnul ei rahulda eelpool nimetatud konteineri väljastamise aeg lisaks ekspedeerijatele ka terminali ennast. Tema sõnul kujunes kasvutendents välja viimase kolme-nelja kuuga, mille põhjuseks oli tema sõnul mitte niivõrd konteinerikäibe kasv, kuivõrd kaubavoogude struktuuri ning kauba edasiliikumise teekonna muutus.
Suurimat peavalu valmistavad importkonteinerid. Importkonteinerite osakaal ladustatatavas kogumahus suureneb pidevalt. Kui veel eelmise aasta septembris seisis terminali platsidel ligikaudu 600 konteinerit päevas, siis detsembris ning jaanuaris 900 ringis. 30% neist viibis Zimini sõnul terminalis üle 14 päeva.
"See on absoluutselt ebanormaalne, kuna kaubaga konteinerite pikaajaline seismine terminalis pikendab konteinerite väljastamisaega autotranspordile ja raudteele, muutes seda samas ka kallimaks. Oleme tänulikud nendele vähestele ekspedeerimis- ja autotranspordifirmadele, kes meie vahel kaks aastat tagasi saavutatud kokkuleppe kohaselt on leidnud võimaluse meie ühistegevuse planeerimiseks konteinerite vastuvõtu ja väljastamise osas," lausus Zimin.
Peavalu valmistab vedajatele muuhulgas ka asjaolu, et osakondadele on puhkepausi pidamiseks kehtestatud küll kindlad kellaajad, kuid nad teevad seda erinevatel aegadel, mistõttu ei saa kunagi ette teada, kui kaua protseduurid aega võivad võtta.
Eesti Logistikaühingu juhatuse liikme Illimar Pauli sõnul piirab Eesti ainsa konteinerterminali ebaefektiivsus konteinerkaupade Eestit läbiva transiidi kasvu. Uued kaubavood on tema sõnul siirdunud Eesti asemel naaberriikidesse. Näiteks kasvas konteinervedude maht Klaipedas Pauli sõnul 2005. aastal 60%.
"Muuga CT käitumist soosib monopoli staatus. Konkurentsi puudumine ei motiveeri terminali omanikke kulutama ressursse efektiivsuse kasvatamiseks. Näiteks on Soomes nii Kotkas kui ka Haminas tekitatud teadlikult konkurents kahe konteinerterminali vahel eesmärgiga pakkuda klientidele valikuvõimalus, mis ühtlasi ajendab ka konkureerivaid terminale oma tööd parandama," ütles Paul. Temas sõnul kulub Helsingi sadamas konteineri kättesaamiseks aega kaheksa minutit.
Konteinerite kättesaamisel on olukord olnud probleemne juba aastaid, mida kinnitab ka ülal toodud pilt.
Täna loodetakse olukorrast väljapääsu Sillamäe Sadama näol, kus juba sellel aastal alustatakse konteinerite käitlemist mobiilkraanadega.
Hetkel kuum
Äripäev püüdis ka Tallinna Sadama juhatuse esimehelt Ants Kaljurannalt antud teemal kommentaari saada, kuid saadetud päringutele vastust ei saadud. Loodetavasti on neil ikkagi huvi kommentaare jagada.
Muuga CT töökorraldus on EEAs probleemsete teemade hulgas olnud juba aastaid. Pika aja vältel on kogunenud erinevaid sadama "pildistamisi", terminalis on tehtud küll mitmesuguseid muudatusi, kuid kahjuks ei ole kuhugi kadunud probleem, et konteineri kättesaamiseks võib aegajalt kuluda 6-8 tundi.
Viimati kohtusime Muuga CT juhtkonnaga 2005. a detsembrikuu lõpus. Meile tutvustati terminali arengu- ja investeeringuplaane. Näha on, et Muuga CT soovib areneda. Miks on siis eelnevatel aastatel toimunud kohtumised MCT teeninduse parandamise ja uuele tasemele viimise teemal lõppenud mitte millegagi, miks vedajad on endiselt rahulolematud?
Viimastel päevadel MCT kliente küsitledes on näha, et möödunud aastatega võrreldes võib märgata nihet, selleks aga, et pürgida transiitmaa arvestatavaks konteinerterminaliks, on veel pikk maa käia. Soovime neile ainult avatud meelt ja head koostööd partneritega.
Juunis 2005. aastal kirjutati alla uute seadmete tarnelepingule, mis lubab muuta eelkõige autotranspordi käitlemistehnoloogiat. Lisaks sellele läks novembris käiku üks lisalaadur. Käimas on viie hektari suuruse konteinerite hoiustamisplatsi ehitus. Kokku investeerisime eelmisel aastal infrastruktuuri arengusse üle 150 miljoni krooni. Tulemusi on oodata alles selle aasta mais-juunis. Terminali arengukava on meil paika pandud kuni 2015. aastani.
Seotud lood
Hetkel kuum
Kebja: Eestisse mahuks 1–2 suurt andmekeskust
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Kebja: Eestisse mahuks 1–2 suurt andmekeskust
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Kebja: Eestisse mahuks 1–2 suurt andmekeskust
Tagasi Äripäeva esilehele