Saame tuttavaks - võikala!

Võikalaga olen ma tuttav küll, aga meie tutvus on olnud ühekülgne - tükk võikala lamab taldrikul ja mina söön ta ära.

Tahtsin teda siiski lähemalt tundma õppida, ostsin poest tüki võikala, tuletasin meelde grillimisnipid ja paar head kastet ja jälle jõudsime samasse seisu - võikala taldrikul, minul kahvel ja nuga käes.

Aga mida ta enne seda tegi, kus ta elas, kuhu on jäänud ta sugulased, mida ta on näinud ja teinud enne taldrikule sattumist? Ja kes ta üldse niisugune on? Selle teadasaamine osutus üle ootuste keeruliseks. Võikala ja butterfish'i nime all tuntakse rohkem kui ühte kala, aga minul pole identifitseerimiseks ju muud kui tükk fileed ja isiklik lõhna- ja maitsemeel.

Üks võikala elab isegi Eesti vetes, on siin küll nii haruldaseks jäänud, et punane raamat on hakanud tema vastu huvi tundma, aga see ei saa olla see minu tuttav võikala: meie oma võikala, Pholis gunellus, on 15-25sentimeetrine kalakene, kelle puhul pole kõhutäiega mõtet arvestada.

Ometi jõuab võikala taldrikule väga mitmel moel. Restoranis Bosphorus pakutakse teda Madridi õukonna salajase õhtusöögi nime all: kordumatu maitsega musta võikala lõik sidrunikoore ja estragoni kastmes, üle puistatud musta kalamarjaga. Serveeritakse Inglise musta viinaga Blavod.

Madissoni Leib ja Lust grillib võikala ja serveerib seda koos koriandrivõi, hollandi vähikastme, glasuuritud kirsstomatite ja krevetitäidisega ahjukartulitega. Kolme Õe restoranis võikala praetakse ja antakse lauale koos seene-spinati-sauté ja õunasiidrikastmega. Uues restoranis Aed serveeritakse võikala kõrvitsa-suvikõrvitsa hautise ja kukeseentega.

Vastuse, kes see võikala siis ikkagi on, sain eksootilisi kalu ja mereloomi importivast firmast Elsamar: "Eestikeelne nimi on tõepoolest tulnud inglise keele kaudu. Butterfish'i nime all tuntakse maailmas väga palju eri kalu eri seltsidest ja eri suurusega, meie maaletoodava võikala ladinakeelne nimi on Lepidocybium flavobrunneum. See pruuni värvi, vananedes peaaegu valgeks muutuv rasvase lihaga kala elab rohkem kui kilomeetri sügavusel India, Vaikses ja Atlandi ookeanis. Restoranidesse ja kauplustesse jõuab Elsamari kaudu võikala Indoneesia ja Austraalia vetest. Tegemist on väga puhtas keskkonnas looduslikult kasvanud kalaga, täielik ökotoode. Võikala võib kasvada kuni 50 kg raskuseks. Müügil olevad fileed (pool kalast) on 1-2kilosed, suitsutatud fileed 3-5kilosed. Peale restoranide leiab võikala külmutatud ja suitsutatud kujul Stockmannist."

Internetist lisa otsides leidsin hoiatuse, et erakordselt kõrge rasvasisalduse tõttu võib võikala söömine tundlikumatele kõhtudele probleeme tekitada, kuid need mööduvad kiiresti.

Lõpuks ka soovitus isetegijatele: restorani Karl Friedrich peakokk Priit Toomist soovitab grillitava võikalalõigu panna mõneks ajaks oliiviõli, sidrunimahla ja tilli marinaadi. Siis natuke valget pipart ja malmist grillpannile. Rasvane kala läheb küpsedes kergelt pruunikaks ja võtab ilusad grillitriibud peale. Sööja maitse järgi lisand juurde - näiteks rukola-salat, eriti tervislik - ja kerge roog ongi valmis.