Uurimistöö paljastas viimase aja suurima krediitkaardipettuse

SEB Eesti Ühispanga IT-valdkonna juht Ain Rasva rääkis, et petuskeem on väga lihtne, kui tegemist on magnetkaardiga. Magnetriba on lihtsalt kopeeritav, PIN-koodid saadakse näiteks jälgimisega ning kui andmed käes, saab need interneti abil saata ükskõik millisesse maailma punkti, lisas Rasva.

Tema sõnul välismaiste krediitkaartide pettuste korral Eesti pangad kahju ei saa, kuna nad on ainult vahendajad.

"Mina Eesti pankade pärast muret ei tunne," ütles Rasva, sest "Eestis on üle mindud kiipkaartidele, mis on võltsimiskindlad."

Tema sõnul toimub krediitkaardipettusi kogu aeg ning enne kiipkaartidele üleminekut see ei lõpe. Põhjuseks, miks seda siiani paljudes kohtades ei ole tehtud, on Rasva sõnul asjaolu, et kiipkaarditehnoloogia on kallim ja keerulisem magnetribaga võrreldes. Isegi Rootsis ei ole SEB kiipkaartidele üle läinud, kuna rahulikus ja stabiilses ühiskonnas ei osata selliseid pettusi karta, rääkis Rasva.

Politseiameti andmetel on sel aastal registreeritud 38 kuritegu, mis käsitlevad võltsitud maksevahendi või väärtpaberi kasutamist.