Uurimistöö paljastas viimase aja suurima krediitkaardipettuse

Riigiprokuratuuri teatel kahtlustatakse kokku 21 peamiselt Ida-Virumaalt pärit inimest, kes tegelesid suuremahulise krediitkaardipettuse ning rahapesuga.

Riigiprokurör Piret Paukštyse sõnul kasutasid kinnipeetavad sularahaautomaatidest raha väljavõtmiseks tavalisi valgeid plastkaarte, millele oli kopeeritud mitme USA firma kontode andmed. Osa raha võeti välja juba eelmise aasta lõpus, kuid suuremas mahus võeti raha välja jaanuaris kahe nädala jooksul, rääkis Paukštys.

Tema sõnul viibib vahi all praegu neli isikut, keda süüdistatakse kuriteo organiseerimises. Nemad värbasid ka inimesi, kes saatsid raha Venemaale läbi Western Unioni ning MoneyGrami süsteemi, lisas Paukštys. Asja uurimine toimub koostöös USA juurdlusbüroo FBIga. Petturite tabamisele aitasid info andmisega kaasa ka Hansapank ja SEB Eesti Ühispank, kelle automaatidest raha välja võeti.

SEB Eesti Ühispanga IT-valdkonna juht Ain Rasva rääkis, et petuskeem on väga lihtne, kui tegemist on magnetkaardiga. Magnetriba on lihtsalt kopeeritav, PIN-koodid saadakse näiteks jälgimisega ning kui andmed käes, saab need interneti abil saata ükskõik millisesse maailma punkti, lisas Rasva.

Tema sõnul välismaiste krediitkaartide pettuste korral Eesti pangad kahju ei saa, kuna nad on ainult vahendajad.

"Mina Eesti pankade pärast muret ei tunne," ütles Rasva, sest "Eestis on üle mindud kiipkaartidele, mis on võltsimiskindlad."

Tema sõnul toimub krediitkaardipettusi kogu aeg ning enne kiipkaartidele üleminekut see ei lõpe. Põhjuseks, miks seda siiani paljudes kohtades ei ole tehtud, on Rasva sõnul asjaolu, et kiipkaarditehnoloogia on kallim ja keerulisem magnetribaga võrreldes. Isegi Rootsis ei ole SEB kiipkaartidele üle läinud, kuna rahulikus ja stabiilses ühiskonnas ei osata selliseid pettusi karta, rääkis Rasva.

Politseiameti andmetel on sel aastal registreeritud 38 kuritegu, mis käsitlevad võltsitud maksevahendi või väärtpaberi kasutamist.