Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Preemialootus teeb iga töötaja virgemaks

    Siim Kallase 2003. aastaks lubatud keskmine palk 9000 krooni kuus hakkab kolm aastat hiljem tõepoolest materialiseeruma. 8690 krooni eelmise aasta viimases kvartalis ja 9294 krooni detsembris - pole paha. Statistikaamet juhib tähelepanu just boonuste ja preemiate kiirele kasvule - 25 protsenti aastaga.
    Äripäeva arvates on trend õige: mitmekesistada palga maksmise vorme ja viise ning siduda töötaja tegelik teenistus enam tema tegelike töötulemustega.
    Soldat magab, aga teenistus jookseb, ütleb vene vanasõna. Sama võib tublisti liialdades öelda ka fikseeritud palga kohta. Fikseeritud palk on tänuväärt kindlustunne töötajale, sest kuni on ametit, on ka palka. Samas ei tarvitse fikseeritud palk alati stimuleerida piisavalt aktiivselt edasi püüdlema. Eesti majandusele on aga edasipüüdlikkust väga vaja, ja miks mitte seda preemiate ja boonustega õigesti suunata-toetada.
    Tulemuspalka, boonuseid ja preemiaid ei saa absolutiseerida. On palju ameteid, kus nimetatud palgalisasid on raske, kui mitte võimatu maksta. Näiteks tuletõrjujad: kas boonust tuleks maksta siis, kui kustutatud on palju või vähe maju - ametites, kus tööfrondi loob suur juhus. Kus aga töötulemus või -panus veidigi sõltub töötajast endast, mõtleb tark juht tulemuspalga motiveerivale mõjule. Preemia maksmine ei pruugi olla tööandjale lisaväljaminek, vaid hoopis sissetulek - kiiremate näppude, loovuse, mõne ratsionaliseerimisettepaneku näol.
    Äripäeva gasellikonverentsil väitsid personaliotsingufirmade esindajad siiski, et näiteks müügimeheks soovijad tahaksid kõrgemat põhi- ehk fikseeritud palga osa, ja vähem võiks jaotada sõltuvalt müügitulemustest. Seega ei pruugi töötajad ise palgaproportsioonide - fikseeritud osa ja ujuva osa (nagu laenuintressil) - muutmisest sugugi vaimustuses olla, põhimõttel, mis kindel, see kindel.
    Ent Eesti kümneprotsendise majanduskasvu juures ei tohiks müügimeeste elu just väga raske olla. Näiteks pankade müügiosakonnad võiks fikseeritud palgast üldse loobuda ja asendada see sama suure tulemuspalgaga, mis vastab hetke laenumahtudele (tõsi, riigi sätestatud miinimumpalk peab siiski olema). Miks nii julgelt? Aga pangad prognoosivad sellel aastal veel 50protsendist laenukasvu, mis tõstaks ka müügimeeskonna palka 50%. Samuti lähevad hästi krediit- ja järelmaksukaardid. Tasuks olla põhjendatult optimist.
    Üldisemalt: hea majanduskasvuga aastatel oleks töötajatel just kasulik palga suurema muutuvosa peale mängida, kuivõrd summaarsed müügi- ja käibenumbrid kasvavad terve riigi majanduskasvust kiiremini. Sest müügitulust ja palgast maksudeks minev osa ei kasvata sisemajanduse koguprodukti nii kiiresti.
    Aga kui prognoositakse langusaastaid, kestvat depressiooni, oleks töötajale kasulikum muutuvosa minimeerimine ehk sõlmida töölepingus täielikult fikseeritud palk. Loodame, et Eestis ei pea kunagi niisuguseid prognoose tegema, töötajad ühtlasi ka kümne küünega fikseeritud palgast kinni hoidma.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Leedu suurettevõtted odavnesid suure käibega
Suurima käibega olid teisipäeval Leedu ettevõtted, nimelt Ignitis grupė aktsiatega kaubeldi Balti turgudel enim, 345 188 euro eest ning aktsia odavnes seejuures -0,55%.
Suurima käibega olid teisipäeval Leedu ettevõtted, nimelt Ignitis grupė aktsiatega kaubeldi Balti turgudel enim, 345 188 euro eest ning aktsia odavnes seejuures -0,55%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.