Preemialootus teeb iga töötaja virgemaks

Siim Kallase 2003. aastaks lubatud keskmine palk 9000 krooni kuus hakkab kolm aastat hiljem tõepoolest materialiseeruma. 8690 krooni eelmise aasta viimases kvartalis ja 9294 krooni detsembris - pole paha. Statistikaamet juhib tähelepanu just boonuste ja preemiate kiirele kasvule - 25 protsenti aastaga.

Äripäeva arvates on trend õige: mitmekesistada palga maksmise vorme ja viise ning siduda töötaja tegelik teenistus enam tema tegelike töötulemustega.

Soldat magab, aga teenistus jookseb, ütleb vene vanasõna. Sama võib tublisti liialdades öelda ka fikseeritud palga kohta. Fikseeritud palk on tänuväärt kindlustunne töötajale, sest kuni on ametit, on ka palka. Samas ei tarvitse fikseeritud palk alati stimuleerida piisavalt aktiivselt edasi püüdlema. Eesti majandusele on aga edasipüüdlikkust väga vaja, ja miks mitte seda preemiate ja boonustega õigesti suunata-toetada.

Tulemuspalka, boonuseid ja preemiaid ei saa absolutiseerida. On palju ameteid, kus nimetatud palgalisasid on raske, kui mitte võimatu maksta. Näiteks tuletõrjujad: kas boonust tuleks maksta siis, kui kustutatud on palju või vähe maju - ametites, kus tööfrondi loob suur juhus. Kus aga töötulemus või -panus veidigi sõltub töötajast endast, mõtleb tark juht tulemuspalga motiveerivale mõjule. Preemia maksmine ei pruugi olla tööandjale lisaväljaminek, vaid hoopis sissetulek - kiiremate näppude, loovuse, mõne ratsionaliseerimisettepaneku näol.

Äripäeva gasellikonverentsil väitsid personaliotsingufirmade esindajad siiski, et näiteks müügimeheks soovijad tahaksid kõrgemat põhi- ehk fikseeritud palga osa, ja vähem võiks jaotada sõltuvalt müügitulemustest. Seega ei pruugi töötajad ise palgaproportsioonide - fikseeritud osa ja ujuva osa (nagu laenuintressil) - muutmisest sugugi vaimustuses olla, põhimõttel, mis kindel, see kindel.

Ent Eesti kümneprotsendise majanduskasvu juures ei tohiks müügimeeste elu just väga raske olla. Näiteks pankade müügiosakonnad võiks fikseeritud palgast üldse loobuda ja asendada see sama suure tulemuspalgaga, mis vastab hetke laenumahtudele (tõsi, riigi sätestatud miinimumpalk peab siiski olema). Miks nii julgelt? Aga pangad prognoosivad sellel aastal veel 50protsendist laenukasvu, mis tõstaks ka müügimeeskonna palka 50%. Samuti lähevad hästi krediit- ja järelmaksukaardid. Tasuks olla põhjendatult optimist.

Üldisemalt: hea majanduskasvuga aastatel oleks töötajatel just kasulik palga suurema muutuvosa peale mängida, kuivõrd summaarsed müügi- ja käibenumbrid kasvavad terve riigi majanduskasvust kiiremini. Sest müügitulust ja palgast maksudeks minev osa ei kasvata sisemajanduse koguprodukti nii kiiresti.

Aga kui prognoositakse langusaastaid, kestvat depressiooni, oleks töötajale kasulikum muutuvosa minimeerimine ehk sõlmida töölepingus täielikult fikseeritud palk. Loodame, et Eestis ei pea kunagi niisuguseid prognoose tegema, töötajad ühtlasi ka kümne küünega fikseeritud palgast kinni hoidma.

Autor: ÄP