Ehitusettevõtted ehitasid 2005. aastal omal jõul Eestis ja välisriikides kokku 23,2 miljardi krooni eest, mis on 20% rohkem kui aasta varem.
Statistikaamei teatel ehitasid ehitusettevõtted 2005. aastal esialgseil andmeil hooneid 15,8 miljardi krooni ja rajatisi 7,4 miljardi krooni eest, mis on 2004. aastaga võrreldes vastavalt 24% ja 11% rohkem. Ehitustegevus kasvas nii Eestis kui ka välisriikides. “Eestis oli ehituskasvu peamine mootor hooneehitus, aga kasvu toetas ka rajatiste ehitamine”, märkis juhtivstatistik Merike Sinisaar.
Välisriikides tugines ehitusmahtude kasv ainult hooneehitusele.
Ehitisregistri andmetel lubati mullu kasutusse 3927 uut eluruumi, s.o 822 eluruumi enam kui aasta varem. Populaarseim elamutüüp oli 3–5-korruseline korterelamu, kus asub ligi pool vastvalminud eluruumidest. Iga teine uus eluruum oli 2- või 3-toaline.Kasutusse lubati 1284 mitteelamut kasuliku pinnaga 754 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubanduspinda. Võrreldes 2004. aastaga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.IV kvartalis ehitasid ehitusettevõtted omal jõul 6,8 miljardi krooni eest. Nii hooneid kui ka rajatisi ehitati 2004. aasta IV kvartaliga võrreldes ligi neljandiku võrra rohkem. Hooneid ehitati 4,5 miljardi ja rajatisi 2,3 miljardi krooni eest. Ehitustegevuse kasv tulenes põhiliselt hoonete ehitamisest. Ehitustegevus kallines 2004. aasta IV kvartaliga võrreldes 7,4%.Alates 2000. aastast näitab ehitustegevus kasvutrendi.
Seotud lood
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Enimloetud
1
Ka Villig avas oma padeliäri
3
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
5
Investor ootaks madalamat hinda
Hetkel kuum
Ka Villig avas oma padeliäri
Investor ootaks madalamat hinda
Tagasi Äripäeva esilehele