- OMX Baltic−0,11%301,81
- OMX Riga0,12%893,98
- OMX Tallinn−0,07%2 067,98
- OMX Vilnius0,29%1 201,05
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,37%8 728,5
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,6
- OMX Baltic−0,11%301,81
- OMX Riga0,12%893,98
- OMX Tallinn−0,07%2 067,98
- OMX Vilnius0,29%1 201,05
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,37%8 728,5
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
'Juriidiliselt on kõik korrektne' - asjaga j.o.k.k.
Äripäeva arvates on karmilt lajatav mõiste "korruptsioon" saanud endale viisakalt vabandava sünonüümi "juriidiliselt on kõik korrektne". Nii nagu kohtumajast ei pea väljuma paraadtrepi kaudu, vaid võib minna ka tähelepanu äratamata tagatrepist.
Väljend, mis vääriks omaette kaubamärki, võis ühena esimestest kordadest eetrisse paiskuda justiitsminister Rein Langi suust, kui ta kommenteeris Edgar Savisaare Keila-Joa majaostu. Olgu hind naeruväärselt madal, olnud juriidiliselt kõik korrektne.
Rahaliselt mastaapseim samalaadne korrektsus on Ühispanga endise presidendi Ain Hanschmidti rikastumine 700 miljoni krooni võrra Tallinki aktsiatega. Kuni Hanschmidt oli Ühispanga president, tal ju nimetatud aktsiaid polnud, seega ei saanud ta neid kusagil ega kellelegi deklareerida. Mida pole, seda pole. Kui ta aga aktsiad omandas - pole tähtis, kuidas, meil on kapitalism - polnud ta enam Ühispangas tööl, seega polnud enam mingit vajadust neid kusagil deklareerida!
Siinkohal meenub üks Murphy seadus telefonivestluse ülestähendamise kohta: kui teil telefonivestluse ajal on vaja midagi kiiresti üles kirjutada, siis tavaliselt on teil pliiats käepärast, aga paberit pole. Kui on aga paber, pole pliitsit. Kui on olemas nii pliiats kui paber, siis telefon vaikib - pole midagi üles kirjutada.
Reedene Äripäev kirjutas aga sulgpalliklubi osavatest rahaservidest - osasid tööturuameti ametnikke liidab lausa riikliku tähtsusega sulgpalliklubi, mille liikmed koordineerivad tööturuameti raha kulutamist.
Veel. Tallinna linnavõim ostab topeltkallilt, 150 miljoni krooniga tagasi muruplatsiks kujundatavad Harju tänava äärsed varemed. Samas müüakse nn sundüürnikele Tallinna kesklinna kortereid 100 korda turuhinnast odavamalt - lahkusel maksumaksja raha arvel pole piire.
Põllumajandusministri abiga jagati kalalaevade utiliseerimistoetust (vaata "Rahvaliitlaste rahalaevad", Äripäev, 10.10.2005), põllumajandusministeerium sõlmis riigivara soodusrendilepinguid ("Ussid riigivara järamas", Äripäev, 24.11.2005).
Rentijale soodsaid lepinguid sõlmis ka keskkonnaministeerium nn Rävala puiestee majas Rävala 8. KUMU ehituse riigihanked Merkole läksid hulga kallimaks, lisandusid muud hanked - näiteks advokaadile.
Kurikuulsa K-kohukese reklaam prügiurnidel oli sarnane nagu kaks tilka vett Keskerakonna logoga - kuid korrektsus eelkõige! Keskerakond emiteeris 10 miljoni eest võlakirju - "annetajad" pidi avalikustatama, aga praegu on teada ainult LHV kui võlakirjade vahendaja.
Millega ringkaitset murda? Seaduste mõte peaks olema, et seadused mõistavad õigust, aga samavõrd oluline on, et õigusemõistmise käigus ei löödaks uppi õiglust.
Praegu on küll nii, et juriidiliselt peaaegu absoluudini, et mitte öelda nonsensini, on viidud (tugevama poole) õiguse aspekt. Inimeste õiglustunne on aga kõvasti riivatud, mistõttu süveneb veendumus, et seadused ei mõista ka enam õigust, vaid on üksnes ebaausalt tehtu õigustamiseks.
Õigusest, rääkimata õiglusest, on kahetsusväärsel kombel saanud õigustamine. M.o.t.t. ehk j.o.k.k.
Autor: ÄP
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele