Paikre tehti peasüüdlaseks

Iga koolilaps teab, et riigi või avaliku sektori osalemine kommertstegevuses ei ole taunitav, kuid on vajalik vaid sedavõrd, kuivõrd erasektor ei suuda pakkuda kas soovitud kvaliteeti või on tegu strateegiliselt riigile oluliste sektoritega. Samuti on erinevaid majandusmudeleid maailmas hulgim. Näiteks kui Eesti valis 90-ndate alul masserastamise, kus ettevõtted müüdi peenraha eest erakätesse ja sealt edasi rändasid samad firmad juba mitu korda kõrgemate hindadega korduvalt omanikke vahetades, siis suudeti neis ettevõtetes sageli väärtust hakata tootma alles pärast teist-kolmandat müügitehingut. Nn ärastamist toetas rahvafolkloori rännanud primitiivne lausekõlks, et riik ei ole hea peremees. Sloveenias aga, mis on olnud seniajani edukaim Ida-Euroopa riik, jättis riik enamuse ettevõtteid enda kätte, timmis neid aegamööda ja müüb alles praegu ükshaaval mäekõrguselt suuremate summade eest kui meil oli kombeks.

Eesti Raudtee näide peaks olema majandusest veidigi taipavale inimesele piisavaks, et mõista, miks tasub avalikul sektoril vahest ise teatud kommertstegevusi arendada, mitte neist iga hinna eest loobuda. Eraomanik lubas teha investeeringud, kuid jättis tegemata, samas kui riik oleks raudtee omanikuna saanud Euroopast infrastruktuuri korda tegemiseks miljardeid kroone abiraha, kuid eraomanikule jäid ka need tavaluugid suletuks. Üks ring hakkab otsa saama ja riik püüab maksku mis maksab taas oma omandit taastada - õigustatult.

Tõsi on see, et Paikre on täna soodsaima hinnaga europrügila Eestis. Tõsi on ka selles, et meie omanikeks on omavalitsused, kelle esmaseks prioriteediks prügiäris pole mitte kasum vaid Pärnumaa puhtus. Vale pole ka see, et oma hinna hoidmiseks soodsana, püüame jõuda koostöö osas kokkulepetele nii Pärnumaa kui ka Viljandi-, Valga- ja Läänemaa omavalitsustega. Vallajuhid on huvitatud sellest, et ka reaalsuses toimuks prügi eelsorteerimine ja et nende elanike hoovi peal ei vuraks samaaegselt kolme-nelja eraprügivedaja pooltühjad autod. Kuid ennekõike on nad huvitatud sellest, et nende vallad saaksid loodussõbralikumaks kui varem ja et nende maksumaksjad tasuks selle eest nii vähe kui võimalik.

Prügiäri on Eestis erakätes olnud väga kaua. Konkurentsile vaatamata pole suudetud hoida hindu mõistlikul tasemel ega ka tagada seda, et sorteerimisliinile ja korduvkasutusse määratud prügi ei satuks koos muu prahiga lihtsalt prügimäele. Küsimus pole siin mitte selles, kas omanikuks on omavalitsus või keegi kuldhambaga Sass, vaid selles, kas tahetakse ja suudetakse äri efektiivselt korraldada. Paikres on see minu vastutada ja seni pole ma nurinat kuulnud.

Muide, samal päeval, kui Äripäevas ilmus prügiveo firma juhi tige kommentaar, kirjutas Postimees samast ettevõttest hoopis mustemates toonides. Selgus, et antud prügivedaja kallab usinate elanike poolt juba eelsorteeritud ja muu olmeprügi samadesse konteineritesse, sest nii on majanduslikult rentaablim. Järeldusi tehku igaüks ise.