• OMX Baltic−0,08%302,85
  • OMX Riga0,05%869,91
  • OMX Tallinn−0,29%1 989,15
  • OMX Vilnius0,16%1 197,64
  • S&P 500−0,07%5 659,91
  • DOW 30−0,29%41 249,38
  • Nasdaq 0,00%17 928,92
  • FTSE 1000,27%8 554,8
  • Nikkei 2251,56%37 503,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • OMX Baltic−0,08%302,85
  • OMX Riga0,05%869,91
  • OMX Tallinn−0,29%1 989,15
  • OMX Vilnius0,16%1 197,64
  • S&P 500−0,07%5 659,91
  • DOW 30−0,29%41 249,38
  • Nasdaq 0,00%17 928,92
  • FTSE 1000,27%8 554,8
  • Nikkei 2251,56%37 503,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • 31.07.06, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Transiidi riikliku toetamise poolt

Eesti Sadamate Liit toetab riigipoolset initsiatiivi anda toetust ja abi transiidile. Küllap siis jätkub ka linte, mille läbilõikamiseks antakse käärid ministri kätte. Riigi abi transpordisektoris pole uudne teema. Loetlen mõningaid riigi ja kohalike võimude toetusavaldusi möödunud kümne aasta jooksul, mis aitasid kaasa transpordi kui Eesti ühe olulisema majandusharu arengule.
1) Riigi ja kohalike võimuorganite toetusel sai võimalikuks vedelkütuse transiit Eesti kaudu.
2) Sadamate andmine erakätesse tagas seni transpordiga mitteseotud sadamate eduka kasutuse kaubasadamatena (Pärnu, Kunda, Miiduranna, Bekkeri, Paldiski-Põhja, Sillamäe jt).
3) Riigi vahendite investeerimine Muuga sadamasse ja kaupade üleviimine Tallinna reisisadamast Muugale andis tõuke reisilaevaliikluse ja Tallinki edule, samas tõusis Muuga sadama efektiivsus.
4) Valitsuse otsusega Muuga sadamas vabatsooni loomine tõi välisinvesteeringuid ning kaupu.
5) Investeeringud riiklikesse struktuuridesse: lootsiteenistus, jäämurdmine, hüdro-kartograafia ning nende riiklike teenuste kindlustamine ka väiksematele kaubasadamatele.
Kui riik poleks seda toetust osutanud, oleks Eesti transpordisüsteem konkurentsivõimetu. Ka tänavu on riik teinud rea positiivseid ettevõtmisi, mida saab käsitleda riigipoolse abi ja toetusena.
1) Kõrgetasemelise riikliku esinduse osalemine konverentsil TransRussia 2006 ning sellel toimunud jõulised edulootusega läbirääkimised.
2) Transiidiettevõtjate ettepanekul loobus riik eritasu võtmisest eriveokitelt, mis veavad transiidil uusi sõiduautosid. See andis kiire tõuke sõiduautode transiidi kasvule.
3) Kõrgetasemeline kohtumine 21. juulil Tallinnas Venemaa transpordiministri Igor Levitiniga ja Savisaare-Levitini otsus moodustada Eesti-Vene koordinatsiooninõukogu, milles osalevad ka ettevõtjad ja nende liidud.
4) 24. juulil kohtus majandusminister Hiina suursaadiku Xie Junpingiga. Räägiti peamiselt transiidist. Tegemist on kaubavooga, mis oleks alternatiiviks naftatransiidile ja mille teenindamine jätab Eestisse rohkem tulu.
5) Riik on otsustanud investeerida lähiaastatel ettevõtlustulust 300 miljonit eurot sadamate infrastruktuuri ja luua muu hulgas Muuga sadama juurde 80hektariline tööstuspark.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele