Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Väärtpaberitesse investeerimine tulumaksuvabaks

Eesti majanduses on pikemat aega juba sama kuum kui keskpäeval päikese käes. Ettevaatlikumad riigimehed ja ettevõtjad annavad mõista, et ajal, mil teenitakse rohkem kui kunagi varem, tuleks ka tulevikuks investeerida rohkem kui enne. Ilmselt on neil õigus, sest ajalugu on veenvalt näidanud, et need, kes suudavad pidevalt investeerida, püsivad edukamad kui need, kes laineharjal olles palju teenivad ja selle läbi näppude voolata lasevad.

Juuli alguseks oli Eesti inimestel ja ettevõtetel avatud 94 315 väärtpaberikontot. Eesti ettevõtete aktsiatega tehti 2005. aastal tehinguid enam kui 30 miljardi krooni eest. Enam kui neljakümne tuhande tehingu käigus vahetas omanikku üle 185 miljoni aktsia.

Juuli alguse seisuga kuulub 83 571 väärtpaberikontot eraisikutele, 10 744 juriidilistele isikutele. Eraisikute ja ettevõtete kontod erinevad ühe asja poolest olulisel määral. Erineb riigi suhtumine neisse. 1. jaanuarist 2000 on ettevõtete investeeringud tulumaksust vabad. Eraisikute väärtpaberitehingud aga maksustatakse ka siis, kui tehinguga teenitud raha kohe edasi investeeritakse.

Investeeringute tulumaksuvabastus sai seaduseks Reformierakonna initsiatiivil. Enne selle jõustumist oli kahtlejaid palju. Ent tegemist oli sammuga, mis andis Eesti majanduskasvule enneolematu hoo.

Äripäev on viimastel kuudel korduvalt avaldanud arvamust, et eraisikute väärtpaberitehingute maksustamine erinevalt ettevõtete tehingutest ei ole õiglane. Reformierakond jagab seda arvamust täielikult - eraisikutest ja ettevõtetest investorite erinev kohtlemine tuleb lõpetada. Ka erainvestorite väärtpaberitehingutelt teenitav kasum peab olema seni maksuvaba, kui seda raha tarbimiseks välja ei võeta, vaid edasi investeeritakse.

Selleks soovime muuta seadusi, et võimaldada eraisikute väärtpaberitehingud tulumaksust vabastada, kui tehinguga teenitud raha investeeritakse 90 päeva jooksul uuesti väärtpaberitesse. Muudatuse mõju oleks nii suur- kui ka väikeinvestoreile positiivne.

Nii on näiteks viimaseil aastail suuremate väärtpaberitehingute puhul aktsiate müüjad maksu- ja tolliametiga ühist keelt otsinud, et saada juba ette selgust, kuidas maksuametnikud suhtuvad tehingutesse järgmise seitsme aasta jooksul. Lugu on tavaliselt ikka segaseks jäänud. Lisaks sellele on paljud investorid asutanud ettevõtteid, mille ainus majandustegevus on väärtpaberitehingud.

Sisuliselt on tegemist seadusliku võimalusega maksude maksmisest hoiduda või viisiga, kuidas ettevõtlikke inimesi suunatakse riiklikult ettevõtte varju, et säilitada edu, mis tuleneb maksusüsteemist.

Ometi räägivad kõik säästmise vajalikkusest. See aga tähendab, et säästmine/investeerimine tulevikku tuleb teha võimalikult mõnusaks ja lihtsaks, et igal tuleviku Lõhmusel või Annusel oleks juba tööle minnes võimalus sellega pihta hakata.

Väärtpaberite omamine pakub head võimalust osa saada Eesti või teiste riikide majanduse edust. Eestis on kümmekond börsiettevõtet, mille hind on aastatega kasvanud. Lisaks jälgib iga mõistlik investor keskmisest aktiivsemalt Eesti või teiste riikide majanduses toimuvat ja seetõttu pole ta ükskõikne poliitika või majandusarengute suhtes Eestis või maailmas.

Väärtpaberitesse investeerimise kaudu toetatakse Eesti majandust. Investorid saavad selle kaudu kasu meie riigi majanduskasvust. Investeerimine on pikaajaline tegevus. Enamasti on selle eesmärk panna raha kasvama tuleviku vajadusteks, kas või ajaks, kui majandusel enam nii hästi ei lähe. Leiame, et riik peab soodustama väärtpaberite kaudu tuleviku kindlustamist.