Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Spetsialistid ennustavad peatset internetireklaami hinnatõusu

    Media House'i arendusjuht Hanno Kindel ütleb, et käibe kasvu üheks põhjuseks on suuremate keskkondade reklaamihindade tõus.
    Näiteks Neti ja Delfi jäävad oma nädalase auditooriumi suuruselt alla ainult telekanalitele, seega on reklaamihindade kasv Kindeli arvates täiesti põhjendatud.
    Internetiturundusfirma Sevenline juht Priit Kallas prognoosib, et ilmselt kasvab lähitulevikus internetireklaami kontaktihind veelgi. Peamiseks põhjuseks on nõudmise suurenemine.
    Üha rohkem ettevõtteid avastab, et internet on turunduskanalina odav ja annab häid tulemusi, märgib Kallas.
    Balti Investeeringute Grupi Pank ASi (BIG) turundusjuht Svea-Elen Peters nõustub Kallasega, märkides, et internet pakub võimalust teha suunatud reklaami konkreetse info otsijale ja jõuda nii väiksemate kulutustega õige inimeseni. Petersi sõnul ei ole ükski teine reklaamikanal nii kiire ja paindlik kui internet.
    "Kõige kindlam paik leidmaks potentsiaalseid kliente internetipõhisele teenusele on keskkond, kus saab nimetatud teenust kõige mugavamalt kasutada ja kust sihtrühm infot hangib.
    Kuna BIG pakub teenuseid ka internetis, siis oleme netireklaamile panustanud juba aastaid," nendib Peters.
    Küsimusele, kas netireklaami hinnatõus mõjutaks BIGi reklaamialast tegevust, vastab Peters, et BIGi meediakanalite valik sõltub eelkõige kanali efektiivsusest.
    Ordi kommertsjuht Jaan Pikk ütles, et Ordi kasutab enda reklaamideks mitut erinevat reklaamimeediumit ega piirdu vaid internetiga. "Kui internetireklaami hind tõuseks, siis suure tõenäosusega hakkaksime seda vähem kasutama, kuna meie jaoks pole see väljund ennast veel piisavalt tõestanud," sõnab Pikk.
    Baltic FCB klienditeenindusdirektoril Meelis Villil pole internetireklaami vastu midagi. Räägitagu selle turu katastroofilisest kasvust mis tahes, jääb internetireklaami osakaal põhimeediatega võrreldes Villi veendumusel ikkagi marginaalseks.
    Villi arvates on netireklaami häda selles, et mida popimaks meedium muutub, seda vastikumaks ning tülikamaks arenevad väljaanded.
    Kiusatus ekraan reklaami täis müüa on valdav, ütleb Vill, kuid kui kolmandik või pool ekraanipinnast on ikka pöörlev, hüplev ja vilkuv, siis ei soovita tema kliendil oma bännerreklaamiga sinna ronida.
    Vill nendib siiski, et kui eelarve on piisav, õnnestub eristuva ja nupuka lahendusega internetis imesid teha.
    Delfi Eesti tegevjuht Andrus Raudsalu lausub, et internetireklaam on hetkel kindlalt kõige kiiremini kasvav reklaamivaldkond.
    Tema prognoos on, et suure tõenäosusega jätkub internetireklaami osakaalu kasv üldises meediakasutuses ka 2007. aastal.
    Kui reklaamituru aastane kasv tervikuna ületab suurtel turgudel harva 5 protsendi piiri, siis Eesti esimese poolaasta 74protsendiline interneti reklaamituru kasv ei ole arenenud turgudel mingi erandlik saavutus.
    Kasv on tulnud näiteks suuremate keskkondade reklaami hinnakirja tõusust
    Kuna Neti ja Delfi jäävad oma nädalase auditooriumi suuruselt alla ainult telekanalitele, siis on reklaamihindade kasv on täiesti põhjendatud.
    Arenenud turgudel on internet püüdnud kinni mõned vanematest traditsioonilisematest meediakanalitest.
    Kui see ka Eestis toimub, alles siis saame rääkida interneti tugevatest positsioonidest.
    Et internetireklaami turuosa on Eestis vaid 5%, võib tuleneda näiteks sellest, et iga suurem reklaamiinvesteering nõuab tagasisidet investeeringu tasuvusest.
    Pädev interneti auditooriumiuuring jäi aga 5-6 aastat tagasi soiku ja "preemiaks" oli näiteks 2004. aastal vaid mõneprotsendiline internetireklaamituru kasv võrreldes eelneva aastaga.
    Eksisammud maksavad end kätte ja tõusta tuleb tunduvalt kehvematelt positsioonidelt.
    Nüüdseks on detailsemaid veebilehtede auditooriumiuuringute läbiviijaid meie kitsukesel turul lausa kaks - TNS Emor ja Gemius.
    Kindlasti pole laita internetireklaami arengud 2006. aasta teisel poolel, kuid hästi läheb ka teistel meediakanalitel.
    Võrreldes Soome andmetega, kaldutakse Eestis rohkem elektroonsete meediatüüpide tarbimisele.
    Eesti 15-74aastaste elanike päevane interneti kasutusaeg on 1 tund ja 7 minutit. Kui näit on niivõrd suur, siis seda enam tuleb järgmisel aastal keskenduda turunduses agaraimatele interneti kasutajatele.
    Mõeldamatu oleks interneti väljajäämine näiteks noortele ja äriklientuurile suunatud kampaaniate meediatüüpide valikust.
    Vajadus integreeritud kommunikatsioonilahenduste järele on sel aastal järsult tõusnud ning internetti on senisest enam kasutatud nii reklaamis kui ka suhtekorralduses.
    Euro RSCG PR on tänavu kasutanud pea igas suhtekorraldusprojektis mõnd internetilahendust. Näiteks lastele mõeldud mänge, mis kindlat infot või ideed kannavad, projektide (keskkonnahoid, tervislik toitumine) kodulehtede loomist, foorumeid, kalkulaatoreid, blogisid ja paljut muud.
    Ka meediasuhetes on portaalidel üha suurem osakaal. Uudisteportaalid, naiste-, laste- ja erialasaidid on reklaamis ja suhtekorralduses arvestatav väljund.
    Reklaamis suureneb bännerite osakaal veelgi. Üha enam kasutatakse videobännereid. Usun, et kasvab ka niinimetatud mängulise internetireklaami osakaal ning kindlasti toovad lähiaastad uusi originaalseid lahendusi.
    Teataval määral sõltub internetireklaami tulevik meediaturu enda arengust, lehtede ja portaalide omanikusuhetest.
    Kindlasti mõjutab seda turgu digitelevisiooni areng ja selle kasutamine reklaamikanalina. Sel nädalal avatud ETVPluss on näiteks üks uus potentsiaalne reklaamikanal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Majanduslanguse kartus pani investorid taas müüma
USA aktsiaturg teisipäeval langes laiapõhjaliselt, kui nõrk tarbija kindlustunde indeksi näitaja vähendas uuesti investorite optimismi ning kasvatas muret, et Föderaalreservi agressiivne võitlus inflatsiooniga võib majanduse langusesse viia, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg teisipäeval langes laiapõhjaliselt, kui nõrk tarbija kindlustunde indeksi näitaja vähendas uuesti investorite optimismi ning kasvatas muret, et Föderaalreservi agressiivne võitlus inflatsiooniga võib majanduse langusesse viia, vahendab Reuters.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Vaatamata keerulisele ajale hakkas ettevõtja julgemalt laenama
Selle aasta mais kasvas majapidamiste laenuportfell Eesti pankades taas eelnevast kuust kiiremini, 267 miljoni euro võrra. Kasvas ka ettevõtjate laenuhuvi – uusi laene võtsid ettevõtjad 462 miljoni euro ulatuses, mis on tänavu suurim kuine laenukasv.
Selle aasta mais kasvas majapidamiste laenuportfell Eesti pankades taas eelnevast kuust kiiremini, 267 miljoni euro võrra. Kasvas ka ettevõtjate laenuhuvi – uusi laene võtsid ettevõtjad 462 miljoni euro ulatuses, mis on tänavu suurim kuine laenukasv.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.