USA Esindajatekojas toimus võimuvahetus
Uues Senatis on eilsete tulemuste põhjal 49 vabariiklast ja 47 demokraati ning lisaks kaks iseseisvat kandidaati, kes mõlemad on lubanud pooldada demokraate. Kahes osariigis loetakse hääled tõenäoliselt üle. Esindajatekojas läks demokraatide kätte eilse seisuga vähemalt 227 kohta 435st.
Uueks Esindajatekoja spiikriks saab demokraat Nancy Pelosi, esimene alamkoja naisspiiker USA ajaloos. Võimuvahetus toimus ka eilsetel kubernerivalimistel, kellest vähemalt 28 on nüüd demokraadid.
Demokraatide valimisvõit näitab ekspertide hinnangul ameeriklaste rahulolematust president George W. Bushi poliitikaga, eelkõige Iraagi sõjaga. Selleaastaste valimiste peamiseks teemaks oligi Iraak, kus ainuüksi oktoobris hukkus 104 sõdurit, aga samuti nt nafta hind, tervishoid, looteuuringud.
Lisaks raputasid vabariiklasi mitmed skandaalid, nagu lobist Jack Abramoffi altkäemaksud rahvaesindajatele ja vabariiklasest kongresmeni Mark Foley lähenemiskatsed alaealistele Kongressi abilistele. Kuna USAs otsustab välispoliitika üle eelkõige president, oodatakse suuremaid muutusi siiski sisepoliitikas. Nii USA Esindajatekoda kui ka Senat on olnud vabariiklaste käes viimased 12 aastat.
USA meedia andmetel ei oota turud valimistega seoses suuri rahutusi. Riigiraadio programmis "Marketwatch" ütles Cybertraderi peaanalüütik Ken Tower teisipäeval, et turgudele pole valimistel suurt mõju. See, et turg on viimastel kuudel ja ka päevadel tõusnud, näitab tema sõnul seda, et investoreid ei häiri, kui vähemalt ühes kojas võim vahetub.
"Tänastesse turuhindadesse on sisse arvestatud see, et Esindajatekoda läheb demokraatidele ja Senat jääb napilt vabariiklaste kätte," märkis Tower.
Peter Thiel, 2 miljardi dollarilise riskifondi Clarium Capital president märkis "Marketwatchi" programmis esinedes, et Pelosi ja Bushi koostööl pole just parimad väljavaated.
USA Kongressi vahevalimisi peetakse iga kahe aasta tagant. Siis valitakse uuesti kolmandik sajast Senati liikmest (senaatorite ametiaeg on kuus aastat) ja kõik 435 Esindajatekoja liiget (ametiaeg kaks aastat). Kubernerivalimised toimuvad iga nelja aasta tagant.