Eesti sadamad on muutunud regionaalse arengu keskusteks

Eesti Sadamate Liidu liikmed on liidu kümne tegevusaasta jooksul jõudsalt suurendanud nii kauba kui ka reisijate hulka, suurim sadamaid koondav ettevõte AS Tallinna Sadam kavatseb lähiaastatel arengusse investeerida 300 miljonit eurot (4,65 miljardit krooni).

Sadamaseadus ja selle alamaktid määrasid selgelt ja vastuoludeta sadamategevuse mängureeglid. Nüüd tuleks seadust n-ö noorendada, sest vana jääb arengule jalgu, eriti sadamatele juurdeehituste tegemisel ja reservalade kasutussevõtmisel. Puudulike õigusregulatsioonide taha on hakanud takerduma investeeringud.

Eesti Sadamate Liidu liikmed on liidu kümne tegevusaasta jooksul jõudsalt arenenud, ka seadusandluses on korda läinud hulk läbimurdeid saavutada. Nii oli kasulik riiklik otsus Muuga sadama vabatsooni kehtestamine (hiljem ka Sillamäel).

Riigi otsus osutada jäämurdmise teenust ka regionaalsetele sadamatele - Pärnu, Kunda (nüüd ka Sillamäe), Paldiski ja väiksemad kaubasadamad Tallinna ja Kopli lahe ääres - ei andnud võimalust areneda mitte ainult sadamatel, vaid nende regioonide majandusel laiemalt.

Eesti sadamate kaubakäibe suurenemisele aitas kaasa sadamavaldajate otsus anda kaupade sissetoomine ja laevade lastimine sadamaoperaatoritele. Sellega laienes sadamate kaubanomenklatuur.

Tallinna Sadamast ja teistestki said nn landlord-tüüpi sadamad, kelle ülesanne on luua soodne keskkond sadamaoperaatoritele.

Seoses rahvusvahelise transpordi ja sadamateenuste tugeva konkurentsiga ja probleemide kiireloomulisusega tuleks riigil pidada läbirääkimisi otse Venemaaga, mitte kavandada seda ainult euroliidu Venemaa-poliitika kaudu. Tihti tehakse sadamate tulevikuprognoose lähtuvalt Vene kütusetransiidist. Väidetakse, et sadamate tulevik sõltub vaid Vene toorme ekspordimahtudest. See ei ole õige.

Venemaa osakaal Eesti veostes on küll määrav, kuid mitte ainult tooraine osas, sest Venemaa on ka transiidimaa ning suurendab oma positsiooni selles vallas pidevalt. Hiinas, Koreas, Jaapanis valmistatud kaubad otsivad maismaaühendusi Euroopa turgudele. Venemaad läbiv transiit võib liikuda tarbijani ka Eesti transpordisüsteemi kaudu. Venemaa on ka olmetehnika, elektroonika, tekstiili, autode jt kaupade lõputute võimalustega tarbijariik. Tuleb arvestada, et need kaubad võivad liikuda Eesti kaudu.