Seisev aeg - Iiri pubid Iirimaal

Shane'i sõnul on üks vanemaid ning kõige kuulsam pubi Iirimaal Johnnie Fox's Pub, mis on asutatud 1798 ning elab suurepäraselt ka tänapäeval. Mina lisan, et kõigil Dublini külastajatel tasub seal ära käia, kuna koht ei ole kuulus mitte oma ajaloo tõttu, vaid just selle poolest, et tegu on suurepärase ajaviite- ja söögikohaga. "Sealne köök on võitnud hulga auhindu just mereandidest valmistatud roogadega. Kui ma ise tahan vahel söögielamust saada, sõidan just sinna," seletab Shane. "Kuigi see asub kesklinnast kolmveerandtunnise autosõidu kaugusel mägedes, tasub tänu vaatepildile iga sõidetud kilomeeter ära. Ainult tipptundi peaks linnast välja minnes vältima, kuid nii on see vist kõigis Euroopa linnades." Väidetavalt on Johnnie Fox's merepinnast kõige kõrgemal asuv pubi Iirimaal. Shane juhib tähelepanu kõrtsi külastanud kuulsuste nimekirjale seinal, kus on üleval ka Eesti peaminister Mart Laar.

Tegemist on ilmselt suurima Iiri pubiga, mida ma elus näinud olen - väljast väike maja sisaldas endas aina uusi ja uusi saale, baarilette, istumis- ja tantsuruume. Aastasadade jooksul on väikesele kõrtsile ehitatud külge üha uusi kõrvalhooneid.

Teine pubi, mida Dublinis teatakse ja hinnatakse, on Gravediggers ehk hauakaevajate koht. Tegelikult on pubi nimi John Kavanagh - kõrtsi 1833. aastal asutanud härra järgi -, kuid kui taksojuhil paluda ennast ametliku nime järgi sõidutada, ei pruugi ta ehk teadagi, millest jutt. See pubi on olnud avatud kõik need ligi paarsada aastat ja olnud sama perekonna omanduses, antud kogu aeg edasi isalt pojale pidada. Välja arvatud aasta 1861, kui peremees Joseph Kavanagh ühel päeval pubi sulges ning Ameerikasse lõunaosariikide poolele sõdima läks. Kui sõda kaotatud, siis tuli mees tagasi, ehitas maja taha bowling'u-raja ja lasketiiru ning pubi on avatud tänase päevani. Nüüd on leti taga juba perekonna seitsmes generatsioon, peakokk ja koha juhataja Ciaran Kavanagh.

Gravediggers asub Dublini ühe suurema surnuaia peavärava kõrval ning Ciarani sõnul oligi algselt asutatud matuseliste teenindamiseks: "Tol ajal ei olnud siin kõrval veel elamurajooni, John Kavanagh lihtsalt nägi siin ärivõimalust, rentis ruumid, avas pubi ja kõrval toidupoe."

Legend räägib, et vanasti olevat hauakaevajad läbi lahtise õhuakna saanud labida sisse pista ning neile olevat siis labidale Guinness asetatud. Ciaran lükkab selle legendi ümber: "Tegelikult muidugi ei ole meie tagaseinas kunagi sellist akent olnud, aga me oleme hoolsalt hoidunud seda legendi kummutamast, kuna sellised lood on kõrtsile kasulikud. Nimi Gravediggers tekkis kohale alles seitsmekümnendatel ja keegi ei tea, miks. Lihtsalt rahvasuus oli ta järsku selline ja kõik, hiljem lisandusid veel legendid, mida mul endalgi on vahel tore linna pealt kuulda. Enne seitsmekümnendaid kutsuti meid klientide seas väga pikka aega "Jocy's", kuna mu vaarema nimi oli Josephine ning ta töötas siin leti taga palju aastaid. Ei tea, kuidas meid kolmekümne aasta pärast kutsutakse, kuna tänapäeval kaevatakse enamik haudu juba ekskavaatoriga vastava firma poolt. Surnuaias on palgal veel üksainus viimane n-ö päris hauakaevaja, labida ja lõbusa jutuga, käib siingi tihti."

Aja jooksul on muutunud ka turvameetmed baaris, paigaldatud on signalisatsioon ja muud baaride turvaelemendid. Õiges Iiri pubis oli vanasti aga hoopis eriliselt dresseeritud saksa lambakoer, kes jälgis, et külastajad kätt üle leti raha või muu järele ei sirutaks. Baarikoerad olid levinud veel seitsmekümnendatel.

Remonti tehti Gravediggersis viimati kaheksakümnendate keskpaigas, enne seda 1973. "Siit-sealt ikka vahel värvima peab, aga järskude muudatustega tuleb ettevaatlik olla. Suured muutused häirivad püsikliente. Nüüd ilmselt peab hakkama millalgi lage värvima: kuna enam ei tohi siin siseruumides suitsetada, on lagi kohe silmaga näha," jääb perepoeg vesteldes mõtisklema.

Gravediggersis ei ole kunagi mänginud muusika, ruumi täidab ühtlane jutusumin. Kuuekümnendate alguses oli seal olemas küll raadio, kuid seda hoiti tagaruumides ja kuulati vaid kella kuueseid uudiseid. Kõrtsmik võttis saalist viimased tellimused ning lahkus siis kahekümneks minutiks ruumist uudiseid kuulama. Vanemad kliendid nurisevad selle üle vahel siiamaani.