Proovitud Toshiba projektori valgustugevus ning kontrastsus olid muljetavaldavad. Peale ekraani kannatas hämaramas toas vaadata pilti isegi tumedalt tapeedilt ning ka siis oli pilt silmadele kohati liiga ere. Tõsi küll, tapeedi muster jääb õrnalt näha, selle vastu rohtu ei ole.
Alguses üllatas ka tõeliselt lai projektsiooninurk. Masin näitab pilti väga laialt ning endast ülespoole. Pannes ta seinast meetri kaugusel lauale, nägin täiesti kvaliteetset suurt pilti, millele projektor ise ette ei jäänud.
Kontseptsioon on mugav. Läheb vaja ainult ühte seadet ja voolujuhet ning ongi kodukino olemas. Filme oli tore vaadata hämaras toas, kui terve sein oli kinolina.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Koju teleri asemel projektori ostmine tasub siiski korralikult läbi mõelda. Eelis LCD- või plasmateleviisori ees on ilmselt tohutult suurem ekraanipind, kuid pildi kontrastsus on neist kehvem ning sõltub palju ruumi valgustingimustest. Võib-olla sobib mõnda majapidamisse ka hoopis kontorisse mõeldud kauge projektorifookus.
Esimese õnnetuks tegeva tõiga avastasin, kui panin projektori arvuti külge ning proovisin, kuidas on sellega rallit mängida. Tuli välja, et peaaegu võimatu. Arvasin, et ehk saab projektori viivitusest hoolimata siiski kenasti äkilisi kurve võtta, kuid taas purustas masinake mu lootused.
Projektoriga saab küll mängida oma teleka- või arvutimänge, kuid tuleb arvestada, et pildi ja mängus toimuva vahel on arvestatav viivitus. Seetõttu vajab interaktiivsem osa kodumeelelahutusest siiski mõnda teist tüüpi kuvamisseadet.
Hinda võiks alla lasta heliväljundi arvelt. Tõsi, seadme hääl ei ole just halb. Helide paiknemine ruumis on mitmemõõtmeline ning projektorisse on isegi bassikõlar sisse ehitatud.
Vaikselt vaatamise jaoks on heli täiesti piisav. Hääles pettusin aga tõsiselt, kui vaatasin filme, kus olid võimas muusika ning heliefektid. Selle masina kõlaritega jäi valjult kuulates mulje, nagu oleks orkestri võimsa akordi asemel keegi jalaga ämbrit löönud.
Siit õppetund: projektorit ostes on väga oluline jälgida, kas sel on vajalikud pildi- ja helisisendid ning -väljundid, et saaksite selle oma helisüsteemi külge ühendada.
Põhimõttelist vahet kodu- ja kontoriprojektori vahel ei ole.
Projektorite vahel valides on tähtis eelkõige, mida sellega peamiselt näitama hakatakse (esitlusi, tabeleid, filme vms) ning kui suur ja kui tugevalt valgustatud on ruum, kus projektor asub.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tehnilistest näitajatest jälgitakse projektori valikul tavaliselt valgusjõudu (ANSI luumenites), lahutusvõimet (SVGA, XGA jne) ja kontrastsust (esitatud suhtarvuna, nt 500:1).
See on aga suur üldistus - vastavalt kasutusalale võib tähtsam olla hoopis projektori kaal, müratase, trapetsmoonutuse korrigeerimise võimalus, liidesed sisend- või väljundseadmetega ühendamiseks, objektiivi fookuskaugus ja palju muud.
Lisaks mängivad pildikvaliteedis suurt osa näitajad, mida on tehniliste andmetega väga keeruline edasi anda - optika kvaliteet, värvide kuvamistäpsus ning kas kvaliteetse tulemuse saavutamiseks on pööratud tähelepanu projektori kõigi osade koostööle.
Üldiselt - kui projektorit kasutatakse filmide vaatamiseks suhteliselt väikses ruumis ning nõudmised pildikvaliteedile on tagasihoidlikud (mis on sageli iseloomulik kodukasutusele), piisab SVGA lahutusvõimega projektorist, mille valgusjõud ei pea olema üle 1000 ANSI luumeni.
Juhul, kui projektorilt oodatakse enamat, on kindlasti soovitav enne ostu kirjeldada oma kasutussoove spetsialistile ning koos sobiva valikuni jõuda. Parima ülevaate annab kahtlemata toodete võrdlev demonstratsioon, mis ei pruugi samas alati võimalik olla.