Tallinki suuromanikke Kalev Järvelill ja
Mount Everesti vallutaja Alar Sikk koos nelja kaaslasega tõusevad lähipäevil
esimeste eestlastena Antarktika kõrgeima mäe tippu.
Matkagrupi kodulehel on ronimisperioodina kirjas 30. detsember kuni 9. jaanuar. Tippu võidakse kõige varem jõuda neljandal või viiendal päeval, seda aga ideaalsetes oludes.
23. detsembril startinud mägironijate grupi kogenuim liige on Alar Sikk, kes 2003 tõusis esimese eestlasena maailma kõrgeima mäe, 8848 meetri kõrguse Mount Everesti tippu. Veel kuuluvad gruppi Tallinki suuromanik Kalev Järvelill, Liiwi Heliisi tegevjuht Toomas Sumeri, mägironija Tarmo Riga abikaasa Janega ja arst Priit Melnik.
"Esiteks pole me keegi Antarktikas käinud ja teiseks proovib Alar Sikk kokku koguda seitse tippu ehk siis vallutada iga maailmajao kõrgeima mäetipu," põhjendas Toomas Sumeri reisi detsembri keskel Viljandi ajalehes Sakala.
Tšiili lõunaosas asuvast Punta Arenasest lendas grupp eelmise aasta lõpus Vene transpordilennukiga USA-le kuuluvasse Patriot Hillsi baasi Antarktikas. Sealt sõideti väikelennukiga paarsada kilomeetrit edasi mäe alla baaslaagrisse.
Teise laagrini viiakse varustust kelkudel ja seljakottides, kolmandasse laagrisse kantakse vaid seljakotte. Kolmandast laagrist tipus käimiseks kulub keskmiselt 12 kuni 15 tundi. Eesti ränduritel on kaasas ka giid.
Reis läheb grupi peale maksma ligi kolm miljonit krooni ehk pool miljonit krooni inimese kohta. Seejuures tuli ainsana Mount Vinsoni mäele reise korraldavale Ameerika firmale maksta inimese kohta üle 300 000 krooni, Eesti rõivatootja Ilves tehtud komplekt ühele inimesele maksis 50 000 kr ja lennupiletid sama palju.
Mount Vinson asub merepinnast 4897 meetri kõrgusel, jäädes lõunapoolusest 1200 km kaugusele. Mäe tipus on seni käinud umbes tuhat mägironijat, sealhulgas üks lätlane ja üks leedulane.
Ronimishooaeg Mount Vinsonil kestab novembrist veebruarini, mil Antarktikas on suvi ja polaarpäev. Keskmine temperatuur on sel perioodil -25 kraadi, kuid temperatuurid mäel võivad langeda alla -40 kraadi. Külma mõju suurendavaks faktoriks on pooluselt pidevalt puhuvad tuuled, mille iilide tugevus võib ületada 40 m/s.