Veskimägi: praegune valitsus ei pingutanud euro nimel

Veskimägi hinnangul tehti 2003. aastal rahaliiduga liitumistöid alustades kõik õigesti, kuid pärast valitsuse vahetumist jäi töö katki. "Kahjuks sellel teemal tänane valitsus ei üritanud saavutada kokkulepet, et kogu ühiskond pingutaks selle nimel, et me suudaks inflatsiooni selliselt kontrollida, et 1. jaanuarist 2007 olla majandus-rahaliidu liige," kirjutab ETV 24.

Veskimägi usub, et enne praeguse valitsuse alustamist olid kõik vajalikud eeldused täidetud ning soovi korral oleks suudetud ka inflatsiooni ohjeldada. "Kui seda oleks tähtsustatud ja tõesti valitsus oleks selle nimel tööd teinud ja pakkunud välja konkreetse plaani ja oleks see ka riigikogu tasandil saanud aktsepti - kõik poliitilised erakonnad oleks olnud selle taga. Ja oleks olnud suurepärane võimalus ju, kuna ei olnud suuri valimisi," arvas Veskimägi.

Veskimägi leiab, et vajadusel oleks euro kasutuselevõtuks tulnud ka rakendada erakorralisi ühekordseid meetmeid, sest pikas perspektiivis oleks see olnud majandusele kasulikum. "Kui oled eurotsoonis, siis eurotsoonist sind keegi enam välja ei viska," lisas ta.

Veskimägi hinnangul on iga aasta euroga liitumise edasilükkamist suurem risk Eesti majandusele ning mõne aasta pärast võiks euro olla majanduskasvu edasiviivaks jõuks.

Samuti leiab ta, et euro kasutuselevõtt poleks olnud vaid rahanduspoliitiline samm. "Tegelikult on eurotsooni liikmeks olek palju laiematähenduslik ja laiematähenduslik oleks ta kindlasti olnud Eestile. See oleks julgeolekupoliitiline samm, see oleks sisuliselt olnud ühtsesse väärtusruumi kuuluvuse märk," lausus Veskimägi.