• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 08.01.07, 08:23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Veskimägi: praegune valitsus ei pingutanud euro nimel

Res Publica ja Isamaa Liitu kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni liige Taavi Veskimägi leiab, et praegune valitsus ei teinud kõike, et võtta euro selle aasta alguses kasutusele.
Veskimägi hinnangul tehti 2003. aastal rahaliiduga liitumistöid alustades kõik õigesti, kuid pärast valitsuse vahetumist jäi töö katki. "Kahjuks sellel teemal tänane valitsus ei üritanud saavutada kokkulepet, et kogu ühiskond pingutaks selle nimel, et me suudaks inflatsiooni selliselt kontrollida, et 1. jaanuarist 2007 olla majandus-rahaliidu liige," kirjutab ETV 24.
Veskimägi usub, et enne praeguse valitsuse alustamist olid kõik vajalikud eeldused täidetud ning soovi korral oleks suudetud ka inflatsiooni ohjeldada. "Kui seda oleks tähtsustatud ja tõesti valitsus oleks selle nimel tööd teinud ja pakkunud välja konkreetse plaani ja oleks see ka riigikogu tasandil saanud aktsepti - kõik poliitilised erakonnad oleks olnud selle taga. Ja oleks olnud suurepärane võimalus ju, kuna ei olnud suuri valimisi," arvas Veskimägi.
Veskimägi leiab, et vajadusel oleks euro kasutuselevõtuks tulnud ka rakendada erakorralisi ühekordseid meetmeid, sest pikas perspektiivis oleks see olnud majandusele kasulikum. "Kui oled eurotsoonis, siis eurotsoonist sind keegi enam välja ei viska," lisas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Veskimägi hinnangul on iga aasta euroga liitumise edasilükkamist suurem risk Eesti majandusele ning mõne aasta pärast võiks euro olla majanduskasvu edasiviivaks jõuks.
Samuti leiab ta, et euro kasutuselevõtt poleks olnud vaid rahanduspoliitiline samm. "Tegelikult on eurotsooni liikmeks olek palju laiematähenduslik ja laiematähenduslik oleks ta kindlasti olnud Eestile. See oleks julgeolekupoliitiline samm, see oleks sisuliselt olnud ühtsesse väärtusruumi kuuluvuse märk," lausus Veskimägi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele