• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Soolise võrdõiguslikkuse volinik tuvastas tööandja muutunud seisukohtades pärast rasedusest teadasaamist kaks võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist.
Maile (nimi muudetud) pakuti pärast töövestlust assistendi asemel hoopis spetsialisti töökohta. Kui aga Mai andis teada, et võib olla lapseootel, võttis jutt uue pöörde - firma võttis pakkumise tagasi, kirjutas ühest soolise diskrimineerimise juhtumist Eesti Päevaleht Online.
Soolise võrdõiguslikkuse volinik Margit Sarv leidis, et Mai puhul oli tegemist kahekordse diskrimineerimisega: esiteks pakuti algse töökoha asemel madalamat ametit, teiseks muutis uudis Mai lapseootusest ka rahasummat. Palgaks pakuti 5500 krooni, kuigi samale töökohale võetud uue töötajaga sõlmiti leping ligi kaks korda suurema palga ehk 9000 krooni peale.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele