Etenduse pealkiri viitab varumängijale, kelleks on nooruke Rosie - näitekooli kasvandik, kes elab läbi oma elu kõige mustema päeva koos pettumuste ning unistuste rollist ilmajäämisega.
Rosie' soovitud suurrolli saab keegi tundmatu punapea, kes seda tema arvates kindlasti ei vääri.
Sama asi kordub ka elu näitelaval, kuid seal oli rollisaajaks sedapuhku Rosie, kes enda teadmata ning tahtmata napsas osa vampnaise Tracy nina alt.
Vaid lilli kastma palgatud tüdruk esitleb end korteriperenaisena ning tekib olukord, kus neiul tuleb võõra naise rolli jääda kauemakski.
Etenduse alguses valitsev kelmikas meeleolu pöördub kriminaalseks hetkest, kui mängu lülituvad kahtlase taustaga kurikaelad, kes selgitavad Rosie'le, et tema illegaalne süütu kõrvalehüpe on tekitanud kosmilist segadust ning nüüd peab ta mängu lõpuni kaasa tegema.
Etendus kulgeb veenvalt ning seisakuteta. Huvitav süžee ei kisu liiga tõsiseks ning selles leidub kohti ka lõbusale huumorile. Tort-näkku-naerutamist on vähe ning ka vihjed seksiteemale kui tegutsemisajendile mõjuvad pigem inimlikkuse ilmingutena ning ei ületa hea maitse piire.
Aja maha võtmiseks on see hea tükk. See ei koorma ülearu hirmuelamustega (mõnes kohas võib äkiline muusika küll korraks võpatama panna, kuid see on ka kõik), samuti ei ole tegemist filosoofilise painajaga, mis lahtijäänud otsi pärast etendust kokku mõtlema sunniks.
Laheda ajaviitena köidab etendus vaatajat kuni lõpuni ning ei lase mõtetel hajuda.
Mängitakse tõsiseid mänge, mis seekord lahenevad ohutult.