Praegu on uute riikide liitumist programmiga, mis lubab USAs viisavabalt viibida kuni 90 päeva, takistanud kriteerium, et USA viisadest keeldumise protsent ei tohi nende maade kodanikel olla kõrgem kui 3 protsenti. See on olnud ka ainus kriteerium, millele Eesti ei vasta.
Senatis vastu võetud seaduseparandus tõstab lubatud viisadest keeldumise osakaalu 10 protsendile. Praegu saab USA Tallinna saatkonna andmetel Eestis viisa üle 90 protsendi taotlejatest, mis tähendab, et Eesti oleks valmis programmiga liituma. Lisaks Eestile vastavad sellele nõudmisele hetkeseisuga Tšehhi, Malta, Küpros, Kreeka ja Lõuna-Korea. Kokku on soovi viisavabaduse programmiga liituda avaldanud vähemalt 19 riiki.
Nüüd läheb seadus arutamisele kahe parlamendikoja ühisele konverentsile, misjärel mõlemad kojad peavad selle veel heaks kiitma.
Kui seadus vastu võetakse, siis peab USA välja töötama ka uued reeglid, et monitoorida külastajate riigist väljumist ning saada ülevaade nende arvust, kes ei lähe pärast oma viisa aegumist koju tagasi. See protsess võtab hinnanguliselt vähemalt aasta aega, sest praegu ei ole USA-l riikijäänute arvu kontrollimiseks korralikku süsteemi.
Seaduses selle praegusel kujul on aga ka säte, mis nõuab, et ebaseaduslikult kauemaks USAsse jäänute arv ei tohi ületada 3 protsenti. Kuigi konkreetsed andmed selles osas puuduvad, võib see klausel Eestile saatuslikuks saada.
Kui seadus sellisel kujul vastu võetakse ja USA töötab välja kõik vajalikud mehhanismid külastajate arvust ülevaate saamiseks, siis võib Eesti viisavabadusest USAga rääkida kõige varem 2009. aastal.