Stora Enso sulgeb saeveski

"Kuna tooret Pärnu regiooni kahele saeveskile ei jätku, tuli kontserni juhtkonnal valida, kas otstarbekam on saagimist jätkata Paikusel või Saugas," ütles Stora Enso Timberi Paikuse ja Sauga saeveski juhataja Tõnu Järv. "Paikuse saeveski võtab üle ka osa Sauga järeltöötlemise lepingutest."

Sauga saeveski hööveldab lühikesi, 2,4-3 meetri pikkusi ehitusprusse, mille põhituruks olid USA ja Austraalia. "Sauga saeveski sulgemise otsuse tegi lihtsamaks asjaolu, et lühikesed ehitusprussid pole sealsetel turgudel enam kasumlikud," lisas Järv. Tema kinnitusel ei tohiks Sauga saatus teisi gruppi kuuluvaid saeveskeid tabada.

Järve sõnul jätkub Saugas töö jaanipäevani. "Selle nädala lõpus anname taotluskirja tööinspektsioonile," rääkis Järv. Sauga saeveskis töötab praegu 107 inimest.

Sauga saeveski sulgemisega ei kaasne tagasilööke Stora Enso aastases müügimahus, kinnitas Stora Enso Timber pressiteates. "Stora Enso saematerjali tootmine ja müük Balti riikides jääb pärast Sauga saeveski sulgemist oluliselt mõjutamata, sest kliente varustavad edasi Stora Enso teised saeveskid," ütles Stora Enso Timberi asepresident Peter Kickinger.

Tema kinnitusel aitab Stora Enso leida Sauga saeveski töötajatel uue töökoha grupi teistes tehastes Paikusel, Imaveres, Näpil või Viljandis. "Meil on pakkuda umbes 30 ametikohta," rääkis Kickinger. "Arutlusel on ka töökohtade leidmine teistes metsandussektori ettevõtetes Pärnumaal ning ümberõppe finantseerimine, et leida tööd teistes valdkondades."

Eesti Metsatööstuse Liidu juhatuse esimehe, ASi Viiratsi Saeveski tegevjuhi Tõnu Ehrpaisi sõnul on Sauga saeveski sulgemine riigi metsapoliitika ehk raiepiirangute tagajärg.

"Sauga on esimene suurem saeveski, mis oma uksed sulgeb, ja ei pruugi jääda viimaseks," lausus Ehrpais. "Eriti, kui silmas pidada importpalgi tollitariifide tõusu." Juuli algusest hakkab Venemaa küsima väljaveetava ümarpalgi tihumeetri eest senise 62 krooni asemel 157 krooni.

Ehrpaisi sõnul sõltub saetööstus üha enam sellest, kas riigil on olemas B-plaan. "See tähendab, kas riik soovib suurendada raiemahtu," selgitas Ehrpais.

Metsade arengukava kohaselt võiks optimaalne raiemaht Eesti metsades olla 12 miljonit tihumeetrit. Eelmisel aastal raiuti Eestis 5,5 miljonit tihumeetrit - 2,4 miljonit tihumeetrit riigimetsas ja ülejäänu erametsades.