Äripäev leiab, et peale objektiivselt põhjendatava eluasemelaenu mõjub tarbimislaenu võtmine enesepetu piiri ületamisena.
Tolmuimejate, külmikute, boilerite, telerite ostmiseks võetud laen jätab need tooted kuni kogu raha äramaksmiseni ikkagi võõraks. Samas on tarbija nende esemetega pikemalt seotud, ta on kaotanud vabad käed neid vastavalt soovile uuemaga asendada või viimati midagi sootuks olulisemat ostmata.
Üks võimalus on kasutada edasi vanemaid kodumasinaid, mis jäänud perekonda varsemast ajast. Iseenesest ootamatult on neist mitmed seadmed siiani täiesti töökorras ja pakuvad edukalt konkurentsi tänapäevastele toodetele.
Samuti tasub Äripäeva hinnangul mõne aasta eest soetatud külmikule või pesumasinale üsna pikkade garantiitähtaegade kestes kasutada remondivõimalust selle asemel, et rahapuudusel end mässida uue toote ihaluses järjekordse tarbimislaenu sisse. Liiatigi on ka loodussõbralikum mitte heita kergekäeliselt kodutehnikat minema.
Omapoolset päästerõngast pakub laenuvõlas ägajaile koos elamispinnaga müüdav kodutehnika. Kuid siin ei ole tegemist müüja heasüdamlikkusega hädasolija aitamiseks, vaid kasuliku tehinguga, kus elamispind muudetakse atraktiivseks täpselt nii suure kulutusega kui vähegi võimalik.
Seega on selline köögitehnika oma omadustelt tihti tagumisest klassist. Kas sellise tehnika garantii ka kehtib, ilmeb tihti alles hiljem.
Samas tuleb vanema tehnika säilitamisel veenduda ka selle ohutuses. Lekkiv õliradiaator või kantserogeenset tolmust õhku väljapuhuv tolmuimeja peaksid puhkusele pääsema. Hakkajam remondib need ära. Jääb ka võimalus oma ea tõeliselt lõpuni elanud seadmed minema visata.
Jäätmeks muutunud kodumasina peaks tervema elukeskkonna nimel viima spetsiaalsesse kogumiskohta või vahetama samaväärse vastu elektroonikapoes. Kui spetsiaalne jäätmete kogumise koht on elektroonikapoest kaugemal kui kümme kilomeetrit, on elektroonikaga kaupleja kohustatud vana seadme tasuta vastu võtma.