Pihuarvuti kui abimees

Esimese pihuarvuti muretsesin 1998 Singapurist. See võis olla üks esimesi omataolisi, mis töötas pihuarvutitele loodud Windowsi keskkonnas. Vaatamata aeglusele, udusele ekraanile ja millele kõigele veel, olin üliõnnelik sellise toote üle. Vabanesin paberkalendrist, aadressiraamatust ja kõikjal vedelevatest paberilipikutest.

Tehnika ülikiire areng on napi kümne aastaga toonud meie kasutusse kristallselgete ekraanide, kiirete protsessorite, piisava mälumahu ja lõputult suure hulga rakendustega abimehed. Nimetan neid seadmeid sellistena põhjusel, et arengus on kokku kasvanud pihuarvuti, telefon, GPS, raadio, teler, muusikapleier, fotoaparaat jms.

Turul pakutavate abimeeste hulk on väga suur, eriti kui satud Aasias mõne arenenud riigi elektroonikakeskusesse. See teeb ka valiku raskemaks ja eriti veel siis, kui inimene on ostmas esimest sellist seadet.

Tänu oma varasemale pikaajalisele tööle telekomisektoris on mul olnud võimalus katsetada väga paljusid eri platvormidel töötavaid tooteid. Tänaseks olen jäänud Windowsi keskkonnas toimivate endise Qteki, nüüdseks HTC kaubamärki kandvate abimeeste tarbijaks.

Suurem osa nende kasutamisest on seotud kalendri, ülesannete ja kontaktidega. Need kolm olulist teemat on omavahel seotud, aitamaks planeerida ja seada oma aega. Kõik peab olema meeles, et elu ja toimetused sujuks täna, homme ja pikemas perspektiivis. Abimees on justkui kubjas, kes ei lõpeta enne, kui teema on lahendatud ja lõpetatuks märgitud.

Abimehe väga oluline roll on ka sünnipäevade ja muude regulaarsete või korduvate sündmuste meeldetuletus. Olen vahel mõelnud, et kas pea siis enam üldse midagi kinni ei hoia? Arvan siiski, et asi pole nii traagiline. Meie kiires elutempos ja tohutus infokeerises on tähtsamat infot, mis püsib meeles, ja vähemtähtsamat, mida on lihtsam hoida pihuarvutis. Salvestades kogu info ühes kohas, moodustub plaanide ja sündmuste tervik, mille kohta saan alati unustamiste vältimiseks meeldetuletuse.

Arvuti juurest eemal olles on minu jaoks väga oluline võimalus töötada e-kirjadega ja surfata internetis. Seda võimaldab abimees teha WiFi levialas või GPRS-teenust kasutades.

Ka võimaldavad tänapäeva abimehed luua, sirvida ja redigeerida Wordi, Exceli ning Powerpointi faile. Minu arvates on see ebamugav, kuna ekraan seab ülevaatlikkusele piirid. Kindel koht minu igapäevaelus on inglise keele sõnaraamatul, kust on sõnaseletusi ja tõlkeid kiire ja mugav otsida.

Üks uuemaid abimehele sisse ehitatud lisasid on GPS. Olen seda ka paaril korral välisriigis reisides kasutanud. Piisab hotelli nime sisestamisest, et abimees juhataks mind eestikeelsete hääljuhistega ja kõige otsemat teed pidi majutuspaika.

Abimees on ka justkui sinu andmete turvamees, kui peaks midagi juhtuma arvutiga, millega andmeid sünkroniseerid. Samuti vastupidi - selle abil saad alati pärast remonti või uue seadme kasutuselevõtul oma andmed taastada.

Ja üks kõige olulisem omadus on see, et minu abimees on ju ka telefon. Saan helistada, saata SMSe ja MMSe ning teha kõike muud, mida pakub GSM-võrk.

Mulle meeldib, et tegin kunagi otsuse minna üle elektroonse abimehe kasutamisele. Ootan põnevuse ja huviga, mida peidab abimees endas tulevikus. Kindlasti on minu üheks järgmiseks ootuseks katsetada Apple'i seadet iPhone, millest on viimasel ajal palju räägitud. Loodan, et kunagi on võimalik igapäevaelus - töötades ja reisides - tulla toime ühe seadme ja ühe laadijaga.

Autor: Peeter Vään