"Kahtlemata väärib riigi äriühingute aktsiate börsil noteerimise küsimus kaalumist," märkis Padar. "Vajalik on põhjalik analüüs ja selge terviklik arusaam, mis viisil ja millal on sellised sammud riigi huvide ning majanduse arengu seisukohast mõistlikud ja kasulikud."
"Rahandusministeeriumil on kavas seda teemat käsitleda selle aasta sügisel valitsusele esitatavas osaluste valitsemise koondaruandes," andis Padar riigifirmade aktsiaid ihkavatele investoritele lootust.
Samas peavad investorid siiski veel kannatust varuma, sest peaminister Ansipi seisukohast ei ole riigifirmade aktsiate müük avalikkusele omaette eesmärk ega ka "lähiajal aktuaalne". Samuti ei tasu börsile oodata päris kõiki riigiettevõtteid.
"Me ei kavatse ühtegi strateegiliselt tähtsat infrastruktuuriettevõtet erastada ükskõik mis viisil, isegi mitte börsile viies," tähendas peaminister.
Valitsusjuhti toetas koalitsioonilepingule viidates erakonnakaaslane ja Eesti Energia nõukogu liige Meelis Atonen, kelle sõnul ei ole riigil praegu vajadust ettevõtteid erastada, tuues siin näideteks just Eesti Energia ja Tallinna Sadama.
"Nii kategooriline ma ei oleks, et nelja aasta jooksul ei võiks riigiettevõte börsile jõuda, aga lähema paari aasta perspektiivis ma seda ei näe," täpsustas Atonen.
Rohkem selgust ega konkreetseid tähtaegu ei osanud välja tuua ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes sarnaselt Atoneniga usub siiski, et nelja aasta jooksul võib riigifirma börsile tulek mõne ühingu puhul kõne alla tulla, kuid "see eeldab põhjalikku ettevalmistust ning laiemat poliitilist konsensust".
Parts selgitas, et erinevate ettevõtete puhul poolt- ja vastuargumendid selles küsimuses varieeruvad.
"Näiteks ei poolda ma börsile minekut olukorras, kus ettevõte on läbi tegemas suuri muutusi või seisab nende lävel," ütles Parts ning lisas, et just selline on olukord Eesti Energias seoses võimaliku Leedu tuumajaama projektis osalemisega. Estonian Airis on Partsi sõnul riigil aga vähemusosalus, mistõttu pole riik seal peamine ettevõtte arengu suunaja.
"Praegu ei valmista majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ette riigi osaluste börsile viimist," märkis endine peaminister.
Ei tea, kas rahandusministeeriumis on börsiusk laiemalt levinud kui Reformierakonna kontoris või ka Juhan Partsi tüüritavas asutuses, aga igal juhul on oma pooldavat suhtumist riigifirmade aktsiate esmaemissiooni korraldamisse üles näidanud Ivar Padari üks eelkäijatest Taavi Veskimägi.
Hetkel kuum
Omanike seas ka LHV eksjuht ja kaasasutaja
Praegune Riigikogu liige ja IRLi kaasesimees kinnitas mõned päevad tagasi Postimees Online'ile antud intervjuus, et peab "jätkuvalt riigi enamusosalusega äriühingute tegevuse läbipaistvuse ja majandusliku efektiivsuse suurendamiseks oluliseks vähemusosaluste börsile viimist".
"Täna suudame me vähemalt mõne firma vähemusosaluse börsile viia," arvas Veskimägi.
Riigiettevõtete börsile viimisele võib olla mitmeid vaateid alates terve firma erastamisest kuni selle hoidmiseni täielikult riigi kontrolli all.
Kui me vaatleme terve firma erastamist, siis see justkui sobiks liberaalse majandusega Eestile. Firma hoidmine riigi kontrolli all oleks seevastu justkui kommunistlik igand.
Samas on mõnel juhul tegu strateegiliselt tähtsate ettevõtetega, nagu näiteks Eesti Energia. Need firmad pakuvad teenust kogu riigi elanikkonnale ja kõikidele riigis tegutsevatele firmadele. Eesti Energia täielik erastamine võiks kaasa tuua näiteks elektri hinna reguleerimata kasvu.
Seega oleks riigil mõistlik mõnel puhul säilitada firmas vähemalt enamusosalus.
Nii võiks kompromissiks olla riigifirmade vähemusosaluste viimine börsile. See jätaks ühelt poolt jämeda otsa riigi kätte, kuid teiselt poolt annaks investoritele võimaluse saada osa firma kasumist.
Eesti Posti börsile viimist ma ei pooldaks, sest siin on oluline ka sotsiaalne pool.
Ainult äriühinguna vaadata - see on võib-olla natuke kitsas vaatenurk. Eesti Posti funktsioon on natuke laiem kui ainult ühe äriühingu puhul, et ta teeniks ainult omanikule kasumit. Mis puudutab teisi äriühinguid, siis iga äriühingu puhul tuleks börsile viimist vaadata eraldi, arvestades tema rolli, spetsiifikat ja tegevusvaldkonda.
Eesti Energia puhul on kindlasti olukord ja nägemus teine, aga ma ei ole selles sfääris tugev ja siin oma hinnangut ei annaks.
Ma ei ütleks "jah" või "ei", ma vaataks iga ettevõtet eraldi, aga Eesti Posti puhul minu seisukoht on see, et seda ei peaks tegema. Või kui, siis see peab olema hästi pikaajaline, hästi ettevaatlik protsess.