Kas teie usute, et kinnisvaraarendajad ja ehitajad valutavad keskmistest kodanikest rohkem südant demokraatia arengu ning maailmavaate leviku pärast? Sellisele järeldusele jõuab, kui uurida erakondade suurimate rahastajate tausta.
Kümme suuremat eraisikutest annetajat Riigikogu valimiste eel olid Urmas Sõõrumaa, Oliver Kruuda, Märt Vooglaid, Andres Oper, Toomas Luman, Arti Arakas, Joakim Helenius, Tiit Aava, Janno Kell ja Endel Siff.
Mitmed neist on rahaandmist avalikult maailmavaate toetamisega põhjendanudki, mõni räägib ka vanadest tutvustest.
Mina seda loba ei usu. Miks peaks kinnisvaraärimees või ehitaja olema suurema sotsiaalse närviga kui kaupmees või põlluharija, kes millegipärast ei kipu nii agaralt erakondasid toetama? Nende hulgas on ju ka palju jõukaid inimesi.
Omavahelistes vestlustes, kokkuleppel nime mitte kasutada, jõuab kinnisvaraarendaja jutt ikka selleni, et igal rahaandmisel on oma eesmärk, niisama ei anta midagi. Näiteks Urmas Sõõrumaa ütles eelmisel nädalal Postimehes, et erakondadele toetuse jagamine annab talle tugeva telefoniõiguse - ta võib ühendust võtta ja oma jutu ära rääkida.
Kinnisvaraarendus, mis on ehitusega omavahel seotud nagu sukk ja saabas, on viimastel aastatel olnud kõige kiiremat kasumit tootev legaalne äri. Aga pole saladus, et ka allilma rahad liiguvad kinnisvarasse ning küll need mehed juba teavad, millega tasub tegeleda.
Samas ei pääse kinnisvaraäriga tegelejad üle ega ümber kohalikust võimust. Detailplaneeringu kinnitamine on tavaliselt see võluvits, mis paneb arendaja rahakotiraudu avama.
Elu näitab, et detailplaneeringu saab kinnitatud kuue kuuga, ent selleks võib kuluda ka aastaid. Kumba varianti eelistaksite teie, kui teil oleks krunt, kalkulatsioonid tehtud ja rahastamine paigas ning võiks asjaga pihta hakata?
Või tahaksite, et teie arendusel ehitaks tee ning kommunikatsioonid kohalik omavalitsus. Või on teil hoopis maad juurde vaja. Iga mehhanism vajab määrimist, ilusad silmad ei aita.
Raha saab erakonnale anda ametlikult annetades, siis jääb su nimi aga igaveseks ajaks kõigile näha. Kuid on ka vähemat avalikku tähelepanu otsivaid inimesi, kes oma nime annetajate nimekirjas näha ei taha. Selleks puhuks tulevadki appi mitmesugused skeemid, milles raha omanikku vahetab, ilma et kellelgi kolmandal võiks küsimuste esitamiseks alust tekkida. Lihtsaim ning levinuim neist on arveldamine sularahas. Väga lihtne ning turvaline. Aga saab ka leppida kokku näiteks arvete tasumises.
Vaevalt on keegi erakondades täna nii rumal, et lubab toetuse eest otseselt midagi vastutasuks. Otsepääs otsustaja juurde on tihti kordi väärtuslikum kui ebamäärased lubadused.
Tallinna koolide renoveerimine, Tallinna linnahalli ümberehitus konverentsikeskuseks, munitsipaalelamute rajamine on projektid, millede maksumus on sadades miljonites kroonides. Suured rahad - suured teenimisvõimalused. Miks mitte jagada siis ka seda kasumit nendega, kes projektide saamisele kaasa on aidanud.
Uus Tallinna linnapea Edgar Savisaar nimetas eelmisel nädalal linnavalitsuse prioriteetidena teiste seas ka Vabaduse väljaku rekonstrueerimist, Kopli liinide ümberehitust, Lasnamäe pargi ning Tallink City meelelahutuskompleksi rajamist.
Tööd ning leiba ehitajatele ning arendajatele. Õigetele arendajatele.