Austraalia võlub matkajaid

Ülalmainitud mugavusi pakuvad ka sajad supelrannad ning linna- ja rannapargid ehk praktiliselt kogu asustatud rannik. Lisaks dušid ja kraanid soolase merevee ning liiva mahapesemiseks.

Linnades, kus mererand pole hea või asub kaugel, on rajatud suured, sooja filtreeritud mereveega laguunid - palmisaarekeste ja osalt liivarannaga - või basseinid. Needki on tasuta, nagu ka fantastiliste troopikaõitega botaanikaaiad, paljud muuseumid ja galeriid.

Turismiinfopunktid on Rohelisel mandril igas linnakeses, sealt saab ilma rahata nii üldisi kui ka täpseid kaarte, looduskaitsealade tutvustusi koos põhjalike matkaradade skeemidega, linnaplaane, majutuskatalooge jms matkajale vajalikku teavet.

Maanteede äärde on sõiduväsimusest puhkamiseks rajatud tihedalt heatasemelisi piknikualasid, kus saab ka ööbida, mõnel pool jagavad vabatahtlikest pensionärid priilt isegi kohvi (paraku lahjat), küpsiseid ja morssi.

Maakera kuklapoolele reisides tasub meeles pidada, et Austraalias on kõik vastupidi - liiklus vasakul teepool, suvi ja talv vahetuses. Enim pani aga imestama, et päike ja kuu käivad seal vastupäeva - idast põhja ja sealt läände.

Pärismaalasi on vaid 2,5% elanikkonnast, kuid nende suveniire ja kunsti pakutakse laialt. Tõsi, enamik neist meenetest on tehtud Hiinas.

Ärksamad aborigeenid valmistavad rahvakunstitaieseid, mängivad pille ja tantsivad turistidele. Paraku on esinejate hulgas palju n-ö võõrleegionäre, isegi ülevõõbatud valgeid, sest tutvustava jutu ja bumerangiviske õpetamisega võsamehed hakkama ei saa.

Samas on paljud aborigeenid muutunud linnades vegeteerivaks, alkoholi- ja uimastiprobleemidega asotsiaalseks grupiks, kes elatub abirahast.