Auhinnatud juhtimisega ettevõtted tõusevad esile

Maailmas on üldtuntud selline raamistik, mis teeb juhtidel elu kergemaks ja mis selgitab välja ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed ehk näitab juhtidele, mida on tarvis külvata, et tulemust lõigata. Euroopas kannab see nime täiuslikkuse mudel (excellence model).

Kui külvamise ja lõikamise seadus ka kvaliteedi puhul kehtib, peaks nende mudelite kasutajate äritulemused olema konkurentide omadest paremad. Ja nii see ongi!

Seost äritulemuste paranemise ja juhtimiskvaliteedi arendamise vahel on uurinud prof Vinod Singhal ja dr Kevin Hendricks. Uuringus võrreldi enam kui 100 parima juhtimiskvaliteediga ettevõtte äritulemusi Euroopas, Ameerikas ja Jaapanis. Tulemusi võrreldi 5 aastat enne ja 5 aastat pärast tunnustusauhinna saamist.

Tulemused olid muljetavaldavad! Parima juhtimiskvaliteediga firmade aktsiahindade kasv oli keskmiselt 44%, ärikasum 48% ja käibe kasv 37% kõrgem kui võrdlusgrupil.

Ka Eestis kehtib seos äritulemuste paranemise ja juhtimiskvaliteedi arendamise vahel.

Näiteks 2005 aasta Eesti Juhtimiskvaliteedi auhinna võitja Hansab on metoodika toetusel hakanud eesmärgistama ja mõõtma operatiivtööd mõõdikute abil nagu lepinguliste tööde tähtaegsus, korduvväljakutsete arv ja probleemide analüüs. See kõik on taganud ettevõttele head äritulemused, eelmisel aastal kasvas käive 20 protsenti ja kasum 12 protsenti. Hansab on kindlasti edaspidigi edukas.

Juhtimiskvaliteedi arendamine kindla raamistiku järgi sobib mis tahes organisatsioonile.

Täiuslikkusmudel peegeldab mis tahes organisatsiooni juhtimise tugevaid ja nõrku külgi. Ei pea kartma, et mudel juhtimise bürokraatlikuks muudaks. Praktika on näidanud, et töötajatele meeldib üheskoos juhtimise kitsaskohtadele lahendusi otsida.