- OMX Baltic−0,08%302,85
- OMX Riga0,05%869,91
- OMX Tallinn−0,29%1 989,15
- OMX Vilnius0,16%1 197,64
- S&P 5000,09%5 669,1
- DOW 30−0,01%41 363,91
- Nasdaq 0,24%17 971,09
- FTSE 1000,2%8 548,59
- Nikkei 2251,56%37 503,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,48
- OMX Baltic−0,08%302,85
- OMX Riga0,05%869,91
- OMX Tallinn−0,29%1 989,15
- OMX Vilnius0,16%1 197,64
- S&P 5000,09%5 669,1
- DOW 30−0,01%41 363,91
- Nasdaq 0,24%17 971,09
- FTSE 1000,2%8 548,59
- Nikkei 2251,56%37 503,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Fondid võiksid koonduda Eestisse
Eesti fondihaldurite suurim eelis Skandinaavia ja teiste Balti riikide fondihaldurite ees on lisaks arenevate turgude ärikeskkonna tundmisele hea inglise, soome kui ka vene keele oskus.
"Kui eraisikute investeeringuid maksustades tehakse soodsad otsused, Eestis tegutsevatele äriühingutele säilib soodus maksukeskkond ning nii finantsinspektsioon kui ka rahandusministeerium jätkavad dünaamilise keskkonna arendamist ja soodustavad praeguses kiirelt kasvavas faasis fondihaldus- ja varahaldusfirmasid, võib Tallinnast kunagi vabalt saada sama tuntud finantskeskus nagu Luksemburg või Dublin," julgeb väita varahaldusfirma Avaron Capitali üks asutajaid Kristel Kivinurm-Priisalm.
Eesti fondivalitsejad rõhutavad, et kuna investeeringute juhtimine on muutunud niivõrd suureks rahvusvaheliseks äriks, siis on ka loomulik, et panustatakse palju välisinvestoritele. Eesti fondivalitsejad peavad Kesk- ja Ida-Euroopa arenevaid turge niširegiooniks, mida nad on seni endi sõnul väga edukalt müünud.
Fondivalitsejate kinnitusel on Euroopa Liidus väga lihtne investeerimisfonde piiri taha müüa. Suprema investeeringute juhtimise osakonna juht Andrei Zaborski selgitab, et investeerimisfondide valitsemine on väga madala marginaaliga äri. Sellest tuleneb vajadus suurte mahtude järele, mida saab aga saavutada arvukate välisinvestorite abil.
Trigon Capitali fondijuht Mehis Raud ei alahindaks ka võimalust Eesti inimeste raha fondidesse kaasata. "Kui Eestis paiknevad fondihaldurid suudavad välisriikidest suurtes mahtudes raha oma fondidesse saada, peaks see suurendama ka kohalike investorite usaldust Eestis hallatavate fondide vastu," on Raud veendunud. Tema meelest ei saagi madalama elatustaseme ja väiksema rahvaarvuga Eesti oma säästude mahult võistelda Skandinaavia või Lääne-Euroopa omadega.
"Kui tahad olla suur, pead vaatama arenenud turgude klientide poole, kellel on ühelt poolt raha ja teiselt poolt huvi selle rahaga midagi kasulikumat ette võtta, kui ainult ilusaid asju soetada," tõdeb SEB Ühispanga fondide juhataja Sven Kunsing.
Küll aga julgeb Kunsing arvata, et fondimüügi tulevik muutub ilmselt keerulisemaks, kuna Eestis pürgivad turule tegijad, kes tegelevad ainult fondide vahendamisega ega juhi ühtki Eestis algselt registreeritud fondi. Kunsing on veendunud, et mõttetu on teha statistikat eestlastest investorite osaluse kohta Eesti riigi fondiregistris, kuna fondiäri on piiriülene.
Hansapanga Investeerimisfondide juhatuse esimees Mihkel Õim tõdeb, et kohalikel fondidel on küll aina rohkem välismaiseid kliente, kuid ilmne on ka kohalike investorite kalduvus osta aina rohkem välismaiseid fonde.
"Seega on tegemist kahepidise protsessiga, kus aina suurem osa välisinvestorite rahast jõuab endise sotsialismibloki aktsiaturgudele Eesti spetsialistide abiga ja üha suurem osa kohalike investorite rahast liigub rahvusvahelistele turgudele välisfondide kaudu," kommenteerib Õim. Ta nendib ka, et tänaseks on näiteks Hansapangal aktsiafondide klientide arv Soomes suurem kui Eestis.
East Capitali Baltikumi müügijuhi Andres Urbi arvates pakuvad nende fondid üle ilma oma klientidele parimat investeerimisvõimalust nii Ida-Euroopa, Balkani kui ka Türgi piirkonda. Urb kinnitab, et fondidesse investeerivate klientide hulk Baltimaades järjest kasvab.
Et fondivalitsejad suudavad oma teenuseid müüa üha rohkem üle piiri, on kindlasti väga positiivne märk. Viimane näitab, et Eesti turuosalisi, aga ka regulatiivset keskkonda ja järelevalvet usaldatakse.
Hetkel kuum
Laias laastus võiks nimetada neli põhjust, miks Luxemburg ja Dublin on kujunenud fondikeskusteks: hästi väljaarenenud pangandussektor (kes pakub head depoo- ja fondide administreerimise teenust), keelekeskkond (põhjus, miks mitu Ameerika-põhist fondivalitsejat on valinud fondi registreerimiseks Euroopas just Dublini), soodne maksukeskkond ja kaasamõtlev järelevalve. Et Eesti kujuneks fondikeskuseks, peaksid olema täidetud samad tingimused. Ilmselt on arenguruumi veel mitmes aspektis.
Peamise arenguvajadusena näen ma seda, et Eestis kujuneks välja heal tasemel ning aktiivsed fondide administreerimisteenuse osutajad. See hõlmaks fondide vara arvestust, hindade määramist, aruannete koostamist jms tehnilisi teenuseid. Just viimast on loetud üheks peamiseks põhjuseks, miks koondus fondiäri Luksemburgi. Oli sisuline keskkond, kuhu fonde registreerida.
Kui Eestis peaks kujunema midagi fondikeskuselaadset, on Eestil sellest ainult võita. Ei näe kohti, kus selline areng võiks negatiivselt mõjuda. Kindlasti suureneks sellega oluliselt finantsinspektsiooni töökoormus ja vastutus.
Autor: Virge Lahe
Enimloetud
1
5
6
Kristen Michal: “Kui keegi tahab, võib ta arutada, kas see on pikk või lühike vaade.”
Viimased uudised
Minu hinnasiht on 150 dollarit
Käib kriminaaluurimine
Minu hinnasiht on 150 dollarit
Käib kriminaaluurimine
- PRO
Arendajad jäävad skeptiliseks
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Alkoholiregister kaob, töötervishoiu nõudeid vähendatakse
Kristen Michal: “Kui keegi tahab, võib ta arutada, kas see on pikk või lühike vaade.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele