Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nimi ei riku meest, aga lille?

    Mingil veidral põhjusel on otsustatud tõlkida eesti keelde taimede nimed mitte kauniteks sõnadeks, vaid võigasteks liitlohedeks, mis kuidagi ei anna edasi taimede kaunist natuuri.
    Nii soome kui ka eesti rahvakeeles on näiteks olemas orhidee nimega lumekuninganna. Maarjamaa keeleinimesed nõuavad talle paraku ametlikuks nimeks harjakas-torukäpp. Sellist lille tuttavale naisterahvale kindlasti ei ostaks, lilles peaks ikka kõik ilus olema. Orhideesid on veel näiteks voldiline keelkäpp, neerukäpp, tigukäpp, vööthuul-sõrmkäpp ja püramiid-koerakäpp.
    Kindlasti hakkab keegi rääkima siinkohal süsteemist, et kui on käpalised, siis arusaamiseks peaks iga nime lõpus ikka "käpp" olema. Ma ei nõustu.
    Esiteks on kõigil taimedega tegelevatel inimestel juba ammu standardiks kujunenud, et kohtades, kus eristamine on oluline, kasutatakse ladinakeelseid nimetusi.
    Teiseks ei ole eesti keeles sellist nimeseletustava nagu Rootsis, kus Svensson tähendab ju tegelikult Sveni poega. Kui nii edasi minna, siis võiks ju nõuda iga lille nime lõppu sõna lill, orhideedel siis vastavalt käpplill. Nagu viirpapagoilind.
    Mõni üksik nimi on ka ilus, need on näiteks kuuraamat, öövilge, haldjaking, kaunis kuldking, veenuseking ja veel mõned.
    Väga ei lohuta ka see, et mõni käppnimi on naljakas, näiteks presidendikäpp. Huumorit sisaldavad veel ka ehk briljantkäpp, kuradi-sõrmkäpp, mehine isakäpp, süütu neitsikäpp ja õrn mudikäpp.
    Kuidas kogu seda jubedat keeletraditsiooni muuta?
    Perepuuks nimetatakse viljapuud, kus ühele tüvele on kokku poogitud terve perekond erinevaid sorte. Perepuid tehakse ka põõsastest.
    Saare ja Tõrvaaugu aiandustalu pidaja Aivar Saar kasvatab perepuid peamiselt õunast ja pirnist.
    "Poogime ühele tüvele kolm-neli erinevat sorti, mis valmivad eri aegadel. Nii kannab puu vilja suvest hilissügiseni. Inimesed on seda teinud ajast aega, kuid popimaks on perepuud muutunud just viimasel ajal. Meie oleme neid kasvatanud viimased viis aastat," pajatab Saar. "Pookimine ei võta eriti aega, kuid siis valmis puu jälgimine, kuidas ta kokku kasvab, see võtab. Kui kevadel esimesel võimalusel üks perepuu kokku pookida, siis ehk alles suve teises pooles saame ta kliendile maha müüa."
    Puude müük on Eestis üldse praegu hoogne. "Me teeksime ka ploomi ja mureli perepuid, aga meil ei ole materjali hetkel, kõik ostetakse juba ka tavapuudena käest ära. Põõsaid ei ole me samuti teinud," seletab Saar.
    Juhani puukooli projektijuhi Tiit Juhani sõnul on Skandinaavias pookimata puid imevähe. "90% puudest on mingi teise tüve peal. Nii ka meie puukooli puud. Head sordid, näiteks martsipaniõun või magus kirss kasvaks muidu kuni kuue meetri kõrguseks ja see oleks siis vaid lindude rõõm," tähendab Juhani. "Seepärast paneme head sordid mõne kääbussordi tüvele - see kui kõrgeks puu kasvab sõltub pookealusest, nii jäävad puud kahe-kolme meetri kõrguseks. Samuti poogime ühele tüvele palju erinevaid sorte. Mõned pirniliigid näiteks nõuavadki kasvamiseks enda kõrvale teist puud, et tolmelda, aga tänapäeva väikestes aedades on kaks pirnipuud ilmselgelt liiga palju. Meil nüüd tegelevadki nad oma seksuaaleluga sama puu otsas ilusti tolmeldes."
    "Tänapäeva aedade väiksus ongi üks peamisi perepuude müügiedu põhjuseid, et aeda piisaks ühest puust. Poogime taliõuna võrasse juurde kolm varasemat sorti. Perepuud on huvitavad - ühe sordiga puu on igav, aga mitmevärviliselt õitsev õunapuu annab kõneainet," seletab Juhani.
    "Teeme perepõõsaid, mis poogime just pika tüve külge, nii muutuvad nad justkui marjapuudeks. Umbes inimesekõrguse puu otsast korjamiseks ei pea kummarduma ning samal puul olevad erineva maitse ja värviga karusmarjad muudavad ta ilusaks. Inimesed istutavad neid mitte ainult aeda vaid ka näiteks maja ette," sedastab Juhani trende.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.