Kumb jõuab elus kaugemale, kas laisk tark või töökas loll? Julgen arvata, et töökas loll, kui ta teab, mille nimel ta rabab. Ehkki - võib-olla ta polegi siis enam loll. Poliitikud räägivad majandusedust ja teadmistepõhise majanduse vajalikkusest. Samal ajal kärbitakse gümnaasiumides matemaatika- ja füüsikatundide arvu.
Hariduses on otsustajate sekka pääsenud poliitilised sehkendajad, kellel on õnnestunud Eesti noored teha analüüsivõimetuteks, ülikoolides "pehmete" erialade omandajateks.
Sageli ei orienteeru kõrgharidusega inimesed ühiskondlikes protsessides ebapiisava akadeemilise harituse tõttu. Süstemaatiline majandusõpe peaks algama põhikoolis.
Hea põhiharidus lubab noorel 9. klassis otsustada, millise kallakuga gümnaasiumi minna või kus omandada praktiline elukutse, mis lubaks varem tööellu siseneda ja soovi korral kõrgharidus hiljem omandada. Tugev reaalainete baas kulub marjaks mõlemal juhul. Matemaatiku haridusega noor saab tasuvama koha IT-firmas või finantssektoris.
Riik võiks toetada matemaatikatudengeid kindla riikliku stipendiumiga ning koolitööle minevaid matemaatikaõpetajaid eluaseme soetamisel.
Noorte oskus matemaatiliselt mõelda on Eesti arengu võtmeküsimus, samuti oluline eeldus Eesti Nokia kui mitme tundmatuga võrrandi lahendamisel.