Vilets puit mädandab maja ja rikub tervise

"Kohati katab palke õhuke sametine tume kiht, osa palke on lihtsalt niisked ja toas sein hallitab põranda juures," tõdeb ahastusega veebruaris Kiili vallas valminud palkeramu omanik Helgi Randeva. Puidukarva palkmaja välis- ja sisepinda katvat sinavust soovitas ehitaja firma OÜ Landhaus pealt töödelda klooriga, kuid omaniku sõnul mõjub see pinnapealselt - alt vaatab ikka vastu sinav palk.

"Standardi järgi peab ehituspuit olema kvaliteetne ja niiskusega alla 18 protsendi. Sinavusega puit on kahjustusega. Seega sinavust olla ei tohi," peab Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteadlane Urve Kallavus lubamatuks sinavusega puidu kasutamist hoone konstruktsioonis.

Sinavus ise ei vähenda puidu kandevõimet. Kui kuivades ruumides võib sinavus voodrilaudades püsida kahjutult aastakümneid, siis konstruktsioonis on niiskustase kontrollimatu. Siseruumi niiskuse pääsemisel viimistluse alla aurub see erinevalt tervest puidust sinavusega palgist välja aeglasemalt. Niiskuses saab sinavus kasvulavaks hallitusele, mis omakorda laseb jaole mädanikseened ja tarind minetab peatselt kandevõime. Seega eriti ohtlik on sinavus vannitubade, saunade ja köökide seintes.

Puitkarkassi ohtlikem koht on alumine vööpruss. Vanasti tehti need topelt, et saaks vastu vundamenti oleva alumise kihi aastate möödudes asendada uuega.

Nüüd piisab ühest kihist, kui vööpruss on süvaimmutatud ja niiskustõkkega vundamendist eraldatud. Niiskusohtlikud on ka torude läbiviigud ja niisked ruumid.

Lisaks tuleb tagada voodrilaudise taga vähemalt 22millimeetrine tuulutusvahe. Samuti peab jätma voodrilaudade otste ja veelaua vahele umbes kümne millimeetrise pilu. "Põhiline, et õhk pääseb alt sisse ja ülalt välja," lisab ta.

Puitkarkassehitiste suurim häda on veel kuivatamata ja tugevussorteerimata puit. Tugevussorteerimisel on aluseks puidu oksakohtade hulk ja sirgus peale kuivatist väljumist.

Riistopi hinnangul on tavaliselt just Venemaalt tulnud puit tugevussorteerimata, kuigi seda peaks tegema kohapeal.

Lauri Nämi, OÜ Landhaus juhataja

Meil sinavusega palke ei ole. Sinavus tekib palkidele siis, kui tehakse palkidest majakarbis sisetöid: valatakse põrandaid, laotakse ahjusid-korstnaid.

Kui palkidel on sinavus, siis saab seda eemaldada klooriga. Kloor imendub sinavuse pooridesse ja hallitus ning mädanikseened on välditud. Muidugi kui seinakonstruktsioon on kinni kaetud, siis tõrjet enam teha ei saa. On olnud juhuseid, kus vannitubades on palkidel olnud hallitus.

Sinavus ei ole probleem!

Meie palkide niiskus on üldiselt 18-20 protsenti. Teeme maju ka märgadest palkidest, kuna hinnatundlikule kliendile on see odavam. Vannitoa ja teiste niiskete ruumide juurde me eraldi palke välja ei vali.

Palkseinte tegemisel paneme vundamendile kaks-kolm kihti ruberoidi. Lisaks on alumised palgid sügavimmutatud.

Olavi Merila, K-Rautakesko Tondi kaupluse müügijuht

Kuna ehituspuit on praegu defitsiit, siis võetakse kõike, mida saab. Vabamüügis tugevussorteerimisest ei ole juttugi. Sinavustki ei ole kellelgi aega jälgida.

Kui meie poole pöördutakse majaprojektiga, otsime erinevatele konstruktsioonidele sobivad materjalid. Lisaks konsulteerime puidufirmadega, näiteks Puukeskusega ja võtame sealt ka tugevussorteeritud puitu. Seega on tellitud puit kvaliteetsem kui vabamüügis olev. Vabamüügis vaatavad inimesed vaid, kas materjal on sirge.

Tarmo A. Elvisto, Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja

Moodsal plaatvundamendil isoleeritakse soojus ja niiskus enne, kui see puitosadega kokku puutub. Lisaks kasutatakse vundamendis niiskuse levikut tõkestavaid segusid. Vana vundamendi sellisel tasemel töötlus osutub enamasti liig kulukaks, kui mitte võimatuks. Seega tuleb vana maja uuendamisel eelistada algupärast isoleerimist.

Hea niiskustõke peab takistama niiskuse levimist ühelt konstruktsioonilt teisele ning vältima niiskuse kogunemist emmale-kummale poolele. Taasleitud on looduslikud materjalid: kasetoht ja bituumenpapp. Vältida tuleb konstruktsiooniosade ummuksisse jätmist ja ehitusvigu, mis võivad põhjustada sadevete jm niiskuse kogunemist isolatsioonikihtidele. Näiteks korrektne veelaud sokli peal peab olema korras.

Seega puitmaja vaenlane number üks on hooldamatus ja vigaselt paigaldatud niiskus- ja aurutõkked.