Maaväline elu leitakse lähikümnendil

Peegeldunud valguse analüüsi abil on võimalik selgitada, kas kauge planeedi pinnal võib leiduda taimestikku või kas planeedi atmosfääris leidub midagi hingatavat.

Kakskümmend aastat tagasi oli meil võimalik uurida vaid meie oma päikesesüsteemi, aga nüüd suudame avastada ka planeete väljaspool seda

Väljaspool päikesesüsteemi on leitud üle 200 planeedi, mis tiirlevad tähtede ümber.

Sel aastal avastasid teadlased, et leitud on soe ja kaljune planeet, otsekui teine Maa, mis tiirleb kauge tähe Gliese 581 ümber Kalade tähtkujus, 20 valgusaasta kaugusel meist.

Otsustavaks sai planeedi pinnatemperatuur, mis arvatakse olevat suuteline hoidma vett, mis omakorda arvatakse olevat elu eeldus.

2015 aastal saadab Euroopa kosmoseagentuur välja teleskoobi Darwin, mis asub otsima planeete, millel võiks leiduda elu. Viie aasta jooksul uurib viiest teleskoobist koosnev Darwin 500 tähte ning analüüsib poolesaja elu suhtes kõige lubavama planeedi valgusspektrit.

"Võib üsna kindlalt öelda, et seal on elu," ütles Darwini projekti kallal töötav astrofüüsik Glenn White.

Samal ajal võivad teated elust Maal olla jõudnud kaugete tsivilisatsioonideni - raadiolainete avastamisest alates on need Maalt jõudnud kosmoses juba 80 valgusaasta kaugusele. See on kaugemal kui Maale lähimad tähed.

"Kui seal on intelligentseid eluvorme, siis nad üsna kindlalt teavad, et me oleme siin," ütles Euroopa kosmoseagentuuri astrofüüsik Michael Perryman.

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.