Kasutusloa puudumine maksab kätte

Kinnisvarabuumi kõrgajal 2003. aasta alguses otsis Jaanus Ilmjärv oma perele kodu. Saku lähedal leitigi maja, mis välisel pilgul pere vajadustega sobis.

Probleemid hakkasid pihta juba notari lepingu sõlmimise päeval: majas oli mitmeid puudusi, muu hulgas oli ehitamata terrass ja puudus sauna sisustus.

Arendajaga, OÜga Sillever, jõuti kokkuleppele, et tema astub vahelt ära ning edasi suheldakse otse ehitajaga, räägib Ilmjärv.

"Elasime seal kaks aastat ja võitlesime ehitajaga, kes jättis osa puudusi ikka parandamata." Sel ajal ilmnes veel vigu, kuni lõpuks saadi aru, et nende pere pole n-ö maja-inimesed ja otsustati korterisse tagasi kolida.

Maja sai müüdud ja korter ostetud. 2006. aasta 25. mail sõlmiti notaritehing, millega maja müüdi, ent uus omanik andis loa veel kuu aega sees elada.

"Kaks nädalat hiljem, 4. juunil panin sauna küdema ja läksime lapsega ratastega sõitma," jutustab Ilmjärv. "Kui veerand tundi hiljem tagasi tulime, märkasin, et suitsu tuleb majal valest kohast välja - selgus et saun põleb," räägib ta. Tegu oli paarismajaga, ja tulekahju levis nii õnnetult, et süttis ka naabri majapool.

Uue omanikuga lepiti kokku valuraha 300 000 krooni ulatuses, kindlustusest sai ka uus omanik raha kätte. Nii ehitusekspertiis kui ka päästeameti ekspertiis jõudsid mõlemad järeldusele, et maja läks põlema valesti paigaldatud suitsutorust. Põlengu osas algatati kriminaalasi, mis on tavaline iga tulekahju puhul. Samuti andis Ilmjärv kohtusse hagi arendaja vastu.

Ehitaja väidab, nagu poleks tema sauna ehitanud, viidates sellele, notarilepingus oli kirjas, et saunaahi puudub. "Toona leppisime tõepoolest kokku, et ajame ehitajaga asju omavahel ning ta paigaldab saunaahju. Mul on säilinud ka maksekorraldused, et ma olen ahju eest maksnud," väidab Ilmjärv.

Ilmjärv kaebas kohtusse just arendaja, Silleveri, kuna notariaalselt ei figureeri ehitaja mitte kuskil. Ilmjärv ostis maja arendaja käest, ent arendaja viitab notari lepingu punktile, kus kirjas, et Ilmjärv sai paarismajaboksi ilma valmis saunata.

"Ehitaja ütleb, et tema pole saunaahju paigaldanud ning väidavad koos arendajaga: tegin ise sauna, tegin valesti ja põletasin ise maha," lisab Ilmjärv.

"Keegi ei mõtle selliste asjade peale. Pangad annavad laenu kergelt. Kes seadust ei tunne, saab korraliku mütsi pähe," võtab Ilmjärv asja kokku.

Osaühing Sillever müüs Jaanus Ilmjärvele pooliku maja, kus polnud sauna sisse ehitatud. See fakt on märgitud notariaalses lepingus. Ma ei tea, kes Jaanus Ilmjärvele sauna ehitas. Lisan veel, et antud majal ei olnud kasutusluba, ent inimesed elasid seal sees.

Uusarendusprojekti ostes tasub ehitustööd tellida läbi arendaja, kelle käest maja osteti. On tavaline, et omanik soovib kaasa rääkida siseviimistluse materjalide valikus (kasutada oma valiku järgi materjale) või midagi juurde paigaldada. Ka sellisel puhul tuleks lasta kõik paigaldus ja viimistlustööd teha arendaja kaudu.

Tihtilugu tehakse viga, et suheldakse otse arendaja poolt palgatud ehitajaga. Või tehakse mõned ehitustööd oma tuttava ehitaja kaasabil.

Seda eelkõige kokkuhoiu eesmärgil. Siin aga tekib probleem. Kes garantiitööde eest vastutab. Ehitajad hakkavad süüdistama puudujääkide osas üksteist. Arendaja väidab, et tema ei saa vastutada, kuna polnud antud tööde osas kokkuleppe osapooleks.

Kogu hoone valmimisel tasub ehitisele kasutusloa hankimist nõuda arendajalt.

See tagab, et ehitis vastab ehitussprojektile ning Euroopas kehtestatud ehitusstandarditele.

Kasutusloa hankimine linna- või vallavalitsusest võib arendajale kaasa tuua lisatöid ning nõuab järjekindlust asjaajamisel, mistõttu sellise tingimuse lisamine müügilepingusse pole saanud traditsiooniks. Samas oleme veendunud, et korrektsed arendajad aktsepteerivad ostja soovi ning lisavad sellise tingimuse müügilepingusse.