Vähese tähtsusega oluline abi

Vähese tähtsusega abi, mis definitsiooni kohaselt oma väikse mahu tõttu konkurentsi ei moonuta ning mida seetõttu riigiabiks ei peeta, osutub siiski üsnagi kopsakaks - kuni miljon krooni aastas ühele ettevõttele, kirjutas Äripäev. Seda abi ei tohi saada kolme aasta jooksul üle 3 miljoni krooni. Kas see ka tegelikult nii on, seda ei tea, sest ühtset registrit veel pole.

"Vähese tähtsusega abi? Kas seda nimetataksegi niimoodi või on see mingile vähem tähtsale valdkonnale mõeldud abi?" ei saanud rahandusministeeriumi andmetel mullu vähese tähtsusega abi saanud elektroonikafirma Tarkon juht ja üks omanikest Villu Ehrlich küsimusest esimese hooga aru.

Selgitan, et see on nagu riigiabi, aga lihtsalt nimetus on selline - vähetähtis - ning jagavad seda KredEx, EAS, PRIA, Tööturuamet… "Aa, vot-vot, siis see võibki olla see personali koolituseks mõeldud abi.See oli meile küll väga tähtis," meenus Ehrlichile, kelle sõnul tähendab see koolitamine, et kui võetakse tööturult näiteks töötu, keda ei saa puudulike oskuste tõttu tehases veel rakendada, siis talle antakse algteadmised.

Vähese tähtsusega abi register aitaks jälgida ka kumuleerimisreeglite täitmist.

Ivari Padar, rahandusminister Rahandusministeerium tegi pikki päevi kulutades selgeks, et eelmisel aastal said vähese tähtsusega abi tuhanded Eesti ettevõtted.

"Aruannete järgi oli 2006. aastal vähese tähtsusega abi saajate arv ca 2500, kuid kuna vähese tähtsusega abi on võimalik taotleda erinevate andjate mitme programmi raames, ei saa seda pidada abi saajate tegelikuks arvuks," vahendas ametnikke ministeeriumi pressiesindaja. "Abisummad on väga erinevad, varieerudes mõnest tuhandest kroonist mitmesaja tuhande kroonini."