Tuhanded Eesti ettevõtted saavad aastas
vähese tähtsusega euroabi, mille üle aga keegi tervikuna arvestust ei pea.
Vähese tähtsusega abi, mis definitsiooni kohaselt oma väikse mahu tõttu konkurentsi ei moonuta ning mida seetõttu riigiabiks ei peeta, osutub siiski üsnagi kopsakaks - kuni miljon krooni aastas ühele ettevõttele, kirjutas Äripäev. Seda abi ei tohi saada kolme aasta jooksul üle 3 miljoni krooni. Kas see ka tegelikult nii on, seda ei tea, sest ühtset registrit veel pole.
"Vähese tähtsusega abi? Kas seda nimetataksegi niimoodi või on see mingile vähem tähtsale valdkonnale mõeldud abi?" ei saanud rahandusministeeriumi andmetel mullu vähese tähtsusega abi saanud elektroonikafirma Tarkon juht ja üks omanikest Villu Ehrlich küsimusest esimese hooga aru.
Selgitan, et see on nagu riigiabi, aga lihtsalt nimetus on selline - vähetähtis - ning jagavad seda KredEx, EAS, PRIA, Tööturuamet… "Aa, vot-vot, siis see võibki olla see personali koolituseks mõeldud abi.See oli meile küll väga tähtis," meenus Ehrlichile, kelle sõnul tähendab see koolitamine, et kui võetakse tööturult näiteks töötu, keda ei saa puudulike oskuste tõttu tehases veel rakendada, siis talle antakse algteadmised.
"Pigem on see praktikatoetus, et inimesele makstakse elamiseks raha, kuni ta vajalikke oskusi omandab."
Sama arusaamatuks jäi vähese tähtsuse abi mõiste Tartu jahuvabrikule AS Stahlhut.Vabriku juhataja saatis küsimuse "Kui tähtis vähese tähtsusega abi saamine teie ettevõttele oli?" tootejuhile edasi, küsides veel omalt poolt: "Mis abi siin mõeldakse?"
Palju abi pole ka sihtasutustest, kes raha jagavad.
Ühena vähestest on KredExil vähetähtsa abi saajad ilusasti kirjas. Nii selgub, et kui mullu anti vähese tähtsusega abi 19 ettevõttele kogusummas 56 000 krooni, siis tänavu seni vaid kolmele firmale kokku 8965 krooni.
Palju suuremat euroabi jagav EAS näiteks ei jaota toetusi tähtsateks ja vähetähtsateks, nemad jagavad abirahasid ikka probleemi lahendamiseks ja ettevõtte abistamiseks. "Rahandusministeerium on siin see, kes lahtreid loob," märkis kommunikatsioonijuht Erki Peegel.
Ministeeriumisse suunab ka Keskkonnainvesteringute Keskus.
"Kehtiva korra järgi esitab KIK nagu ka teised riigiabi andjad igal aastal rahandusministeeriumile vähese tähtsusega riigiabi aruande. Kõige mugavam on tutvuda andmetega rahandusministeeriumis, sest sealt peaks saama ülevaate korraga kogu Eestis antavast vähese tähtsusega riigiabist," teatas KIK.
Hetkel kuum
“On selge kahtlus, et see asi on juba ammu maksejõuetu”
Omanike seas ka LHV eksjuht ja kaasasutaja
Vähese tähtsusega abi register aitaks jälgida ka kumuleerimisreeglite täitmist.
Ivari Padar, rahandusminister Rahandusministeerium tegi pikki päevi kulutades selgeks, et eelmisel aastal said vähese tähtsusega abi tuhanded Eesti ettevõtted.
"Aruannete järgi oli 2006. aastal vähese tähtsusega abi saajate arv ca 2500, kuid kuna vähese tähtsusega abi on võimalik taotleda erinevate andjate mitme programmi raames, ei saa seda pidada abi saajate tegelikuks arvuks," vahendas ametnikke ministeeriumi pressiesindaja. "Abisummad on väga erinevad, varieerudes mõnest tuhandest kroonist mitmesaja tuhande kroonini."