- OMX Baltic−0,08%302,85
- OMX Riga0,05%869,91
- OMX Tallinn−0,29%1 989,15
- OMX Vilnius0,16%1 197,64
- S&P 500−0,07%5 659,91
- DOW 30−0,29%41 249,38
- Nasdaq 0,00%17 928,92
- FTSE 1000,27%8 554,8
- Nikkei 2251,56%37 503,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%92,82
- OMX Baltic−0,08%302,85
- OMX Riga0,05%869,91
- OMX Tallinn−0,29%1 989,15
- OMX Vilnius0,16%1 197,64
- S&P 500−0,07%5 659,91
- DOW 30−0,29%41 249,38
- Nasdaq 0,00%17 928,92
- FTSE 1000,27%8 554,8
- Nikkei 2251,56%37 503,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%92,82
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks merevett (veel) juua ei saa?
Kuna puhast joogivett jääb mõnes piirkonnas
üha vähemaks, tundub olema loogiline lahendus toota magedat vett mereveest. Miks
seda siis nii vähe rakendatakse?
Soola eraldamise tehnoloogiaid on välja töötatud tuhandeid aastaid. Selle probleemiga tegeles juba Aristoteles. Idee tundub ahvatlevalt lihtne – suur energiakulu muudab asja aga mõttetuks.
Soolase vee joomine on halb seetõttu, et joogiga omandatud soolade eritamiseks peab keha väljastama rohkem vett kui üldse algselt joodi – seega teeb merevee joomine janu hoopis suuremaks. Muidugi oleneb see konkreetse mere soolsusest – meie Läänemere suhteliselt magedat vett juues ei juhtu midagi. Ohutu soolatase vees on umbes pool grammi liitri kohta, mis on soola eraldamise protsessidega täiesti saavutatav.
Hetkel kasutatakse maailmas magestatud merevett umbes 50 miljardit liitrit päevas. See on vaid 0,2 protsenti kogu veetarbimisest, kuid merevee osakaal suureneb pidevalt, vahendas LiveScience.
4. sajandil eKr elanud Aristotelese ettekujutuse järgi eraldati sool mereveest järjestikuste filtrite abil. Tegelikult kasutati aga juba aastal 200 hoopis teist tehnoloogiat – merevett keedeti ja koguti eralduv veeaur. Nii said vajalikku joogivett näiteks meresõitjad.
Tänapäeval muudab sellise meetodi laiema kasutuselevõtu võimatuks tohutu energiakulu. Seda on, tõsi küll, rakendatud Kesk-Aasias, piirkonnas, kus kütust nafta näol on laialt käes, veega aga kitsas.
Niisiis on pöördutud tagasi Aristotelese meetodi juurde – 1950. aastatest peale on teadlased püüdnud arendada membraane, mis suudaksid soola välja filtreerida. Praeguseks välja töötatud membraanimeetod vajab neli korda vähem energiat kui aurutamismeetod ja nii saadav vesi on kaks korda odavam.
Tegelikult kulub isegi membraanidega vett filtreerides häbematult palju energiat – vesi on ju vaja läbi filtrite suruda. Praeguste meetoditega läheb 1000 liitri vee tootmiseks vaja umbes 3 kWh energiat.
Ameerikas tehtud uuringu järgi kasutab keskmine inimene päevas umbes kaks-kolmsada liitrit vett. Kui pool sellest tuleks merest, tuleks Ameerika Ühendriikidesse juurde ehitada umbes 100 elektrijaama, igaüks gigavatise võimsusega. Sõltuvalt elektri hinnast läheks siis 1000 liitrit vett maksma umbes dollari.
Kuigi see ei tundugi nii kallis, on paljudes kohtades siiski soodsam pumbata vett maapinnast, kui seda mujalt sisse vedada. Ilmselt hakkab hinnavahe aga vähenema, eriti piirkondades, mis kliima soojenemise tõttu järjest enam kuivale jäävad.
Veekasutus on siiani suurenenud kaks korda nii kiiresti kui rahvaarv, mistõttu järjest suuremaid alasid kimbutab veenappus. Suurenev nõudlus magevee järele tõstab hindu, muutes magevee tootmise mereveest järjest atraktiivsemaks. Juba praegu töötab maailmas üle 15 000 vee magestamise tehase.
Eelmisel kuul ühinesid üheksa Austraalia ülikooli sealse suurima teaduskeskusega uurimisprogrammiks, mille eesmärgiks on vähendada magestamise energiakulusid ning ehitada odavamaid filtreerivaid membraane. Austraalia on üks piirkondadest, kus probleemiks on magevee nappus.
Hetkel kuum
Erinevate alade teadlastest koosnev töörühm püüab välja töötada uut tüüpi membraanimaterjale. Eesmärgiks on vähendada kulusid poole võrra. Tulemusteni loodetakse jõuda lähema kümne aasta jooksul.
Loe ka teisi Novaatori uudiseid.
Enimloetud
1
5
6
Kristen Michal: “Kui keegi tahab, võib ta arutada, kas see on pikk või lühike vaade.”
Viimased uudised
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Alkoholiregister kaob, töötervishoiu nõudeid vähendatakse
Kristen Michal: “Kui keegi tahab, võib ta arutada, kas see on pikk või lühike vaade.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele