Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuigi eelmise nädala Eesti Ekspress
kirjutas, et viis riigiprokuröri ametikohta seisab täitmata kesise palganumbri
tõttu, väitis peaprokurör Norman Aas, et head juristid võivad lihtsalt karta
võimalikku ebaedu riigiprokuröri konkursil.
Riigi peaprokurör Norman Aas selgitas Eesti Päevalehele, et tegelikke ja selgeid mittekandideerimise põhjuseid ei ole siiski teada.
"Samas on fakt, et mitmed konkursid on luhtunud ja seega senine kandideerimissüsteem ei toimi," lisas Aas, kelle sõnul võidakse riigiprokuröre edaspidi ametisse määrata ilma avaliku konkursita.
Üheks põhjuseks, mis tuleks eriti raskete ja suurt avalikku huvi pälvivate kriminaalasjade uurimist juhtivate riigiprokuröride ametisse määramisel loobuda avalikust konkursist, nimetas Aas heade juristide kartust avalikult riigiprokuröriks kandideerida – ei taheta, et nende kandideerimissoovist liiga paljud teada saaksid, samuti kardetakse, et kui konkursil põrutakse, võib info jõuda praeguse tööandjani.
Riigi peaprokurör Norman Aas ütleb
maadevahetuse protsessi kommenteerides, et avalikkuse ette jõudnud info ei saa
tõenäoliselt pärineda konkreetse kriminaalasjaga detailselt kursis olevatelt
prokuröridelt ega uurijatelt.
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.