Riik kulutas pronkssõduri
ümberpaigutamisele ja sellega kaasnenud rahutuste tagajärgede likvideerimisele
ligi 70 miljonit krooni, kuid sündmuste kaudset majanduslikku kahju tuleb
arvestada ilmselt sadades miljonites.
Riigi otsestest kuludest märksa keerulisem on aga kokku võtta riigile tekitatud majanduslikku kahju, mis seisneb peamiselt Venemaa varjatud sanktsioonides Eesti ettevõtete vastu ning mille mõjud ilmnevad alles pikema aja jooksul, kirjutas postimees.ee.
Transiidi Assotsiatsiooni prognoosi kohaselt võib oodata Vene kaubatransiidi aastase mahu langust 15-20 miljoni tonni võrra 25-30 miljoni tonni tasemele.
See tooks lähema seitsme kuu jooksul kaasa Eesti Raudtee sissetulekute vähenemise 325-420 miljoni krooni võrra, Tallinna Sadamal tuleks aga loobuda 190-200 miljonist kroonist.
Hansapanga analüütiku Maris Lauri sõnul ei ole see aga veel maailma lõpp. "Mingid ettevõtted saavad pronksöö sündmuste tõttu kindlasti kahjumit, kuid Vene äriga kaasneb alati suur risk," rääkis ta. "Sellepärast on ka kasumid seal nii suured olnud."