Ometi oli tollal tegemist põhimõttelise sammuga, millele nüüdne otsus lisab üksnes kolm tundi õhtust aega.
Alkohol on endiselt kättesaadav söögi- ja joogiasutustes, ehkki kipub kohalikule elanikule kallivõitu olema. Aga me räägime turistidest.
Tallinnas on ööpäev läbi avatud kasiinod, kust saab alkoholi osta kogu aeg ja muuseas on lubatud ka suitsetada.
Turist, kes tegutseb sihipäraselt, varub õigel ajal oma viina- ja õllekohvrid ja siirdub kas laevale või jääb hotellituppa mekkima. Arvatavasti on keskmine turist rohkemgi harjunud igasuguste piirangutega kui iseseisvusaja eesti inimene.
Tõsi, Soome turistide arv, eriti nende osas, kes jäävad siia öömajale, on tõepoolest vähenenud. See teeb hotelliomanikud murelikuks - möödub ju Tallinn sügisel hotellitubade arvu poolest Helsingist. Ehitame hoolega, aga kellele?
Ent see tagasiminek leidis aset mais, mil olid Pronksiöö sündmused värskelt meeles.
Kui Tallinn, üldse Eesti, peaks minetama oma poliitilise stabiilsuse, lööb see rohkem turistide arvu pihta kui mistahes piirangud. Kui sa pole just šokiturist, siis kes tahab reisida kohta, kus käib madin? Seega hoidkem oma imagot (veel) rahuliku ja turvalise riigina.
Piirangutel on loodetavasti kaudne positiivne mõju sellelegi, et õnnestub ära hoida mõni joobes peaga tehtud autoavarii, milles hukkuvad inimesed; jääb vähemaks mõni tulesurm, milles samuti on Eesti esirinnas; õnnestub ära hoida mõni olmetapmine purjutamise käigus. Kõik see loob samuti Eesti kui sihtriigi fooni.