Tõnis Arnover • 2. august 2007
Jaga lugu:

USA kinnisvaralaenu turul paanika

Viimase nädala jooksul on ridamisi tulnud halbu uudiseid, mis on investorid ettevaatlikuks teinud ning kukutanud börse nii Euroopas kui ka Aasias.

Juuli viimasel päeval teatas USA suuruselt kümnes kinnisvaralaenu andja American Home Mortgage (AHM), et ei suuda oma finantskohustusi täita. Selle teate peale kukkus firma aktsia kolinal 90 protsenti. Veel eelmisel aastal oli firma puhaskasum olnud 250 miljonit dollarit.

Seda uudist käsitati tõsise ohumärgina. Nimelt oli kriis seni hõlmanud riskantsete hüpoteeklaenude (subprime-laenud) andjaid, kellest ligi 50 on tegevuse lõpetanud. AHM andis nn Alt-A-laene, mille riskiastet peetakse märksa väiksemaks kui subprime-laenudel. Kui seni olid optimistid uskunud, et kriis piirdub subprime-laenudega, siis AHMi saatus näitas, et kriis on levinud paremate laenude valda.

Teine halb uudis tuli pangasektorist. Nimelt soovis USA riskikapitalifond Kohlberg Kravis Roberts ja Company (KKR) laenata Citibankilt üheks firmatehinguks 32 miljardit dollarit. Algul oli pank nõus, siis aga lõi kõhklema. Kui pank laenu andmisest loobub, peab ta maksma miljard dollarit trahvi.

"Kui pank peab laenuriski miljardidollarilisest trahvist suuremaks, siis oleks see laenuturgudel suurim šokk pärast Aasia kriisi," arvab fondi Chevereux Nordic peaanalüütik Rodney Alfvén. Ka teised pangad muutuvad ettevaatlikumaks ning firmad ei saa tegevuse laiendamiseks enam nii kergelt laenu võtta.

Nende uudiste mõjul läksid selle nädala keskel langusse nii Euroopa kui ka Aasia börsid. Eelkõige kukkusid finantssektori aktsiad.

Analüütikute ja investorite põhihirm ja -huvi on seotud sellega, kas USA kinnisvaraturg võib külmutada finantsturu ja kiskuda langusse kogu USA majanduse. Nagu ikka, leidub nii optimiste kui ka pessimiste.

USA rahandusminister Henry Paulson püüdis hiljuti Hiinas olles turge rahustada, väites, et USA kinnisvaraturul toimuv suurem korrektsioon ei tohiks majandust ohustada. Ta lisas, et USA eksporti toetab tugev globaalmajandus ning et nende tööturu seis on tugev.

Ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) viitab võimalikele ohtudele, kuid peab tõenäoliseks, et USA majandus teeb pehme maandumise. USA tänavuseks majanduskasvuks ennustab IMF 2 protsenti.

Pessimistid ennustavad, et ebakindluse kasvust tingitud laenutingimuste karmistamine võib peatada laenudel põhinevad firmatehingud ja sisse juhatada sarnase kriisiahela, mis käivitus 1989. aastal.

USA kinnisvaralaenuprobleemid on tabanud juba ka Aasia ja Euroopa panku. Kolmapäeval teatas Austraalia Macquarie Bank, et tema kahe fondi investorid võivad kaotada veerandi oma rahast. Need fondid haldavad 873 miljonit dollarit ega ole seotud subprime-laenudega, kuid nende investeeringute väärtus on USA kriisi mõjul vähenenud.

Saksa panga IKB Deutsche Industriebank krediidireiting halvenes sel nädalal sedavõrd, et põhiaktsionär, riigile kuuluv pangagrupp KfW otsustas sekkuda ja oma garantiiga panga päästa.

Saksa suuruselt teine pank Commerzbank prognoosis, et USA hüpoteeklaenuturu probleemide tõttu kannab ta teises ja kolmandas kvartalis kahju umbes 80 miljonit eurot.

Kui Bear Stearnsi kaks Hedge-fondi praktiliselt pankrotistusid, asus üks pank oksjonil müüma fondile kuulnud tagatiseks antud madala krediidikvaliteediga ehk subprime-laenudega tagatud võlakirju.

Selle oksjoni käigus võlakirjade müügist aga loobuti, kuna dollarilise võlakirja eest pakuti ainult mõnikümnend senti. Pankades, Hedge-fondides ja investoritel olid need võlakirjad aga bilansis praktiliselt ühe dollariga ja nad oleksid olnud sunnitud vähekaubeldud võlakirju hindama turuhinnaga ehk oksjonihinnaga, mis oleks toonud kaasa suured kahjumid ja võimalik, et järgmiste Hedge-fondide likvideerimised. See oleks võinud tuua turgudele suuremad vapustused. Kuna neid eksootilisi väärpabereid on turul raske hinnata, kasutavad omanikud hindamiseks mudeleid ja bilansis on nad modelleerimise teel saadud hinnaga.

Jaga lugu:
Hetkel kuum